Täppismeditsiin ‒ inimese ravimine rätsepatööna

Riin Aljas
, teadustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ennemuiste oli inimese ravimine õnnemäng, sest polnud teada, mis haigust põhjustab ja kuidas inimese organism sellele reageerib, ehkki tohter võis igale patsiendile väga isiklikult läheneda. Nüüd on arstiteadus jõudnud tasemele, mis lubab (vähemalt teoreetiliselt) ravida iga patsienti tolle geneetilisi erisusi arvestades. Selle teeb võimalikuks geenianalüüs.

Inimese genoom järjestati 2001. aastal, mil see oli üüratult kallis töö. 15 aasta tagune luksustehnoloogia on vahepeal muutunud mitu tuhat korda kiiremaks ja odavamaks, tänu millele oleme jõudnud väga lähedale sellele, et kasutada patsiendi geneetilist infot tema haiguste ärahoidmiseks ja diagnoosimiseks ning ravi määramiseks.

Nõnda murrab meie kõnepruuki sise täppis- ja personaalmeditsiini mõiste. Nende olemusest, võimalustest ja eeldustest, aga ka majanduslikust küljest ning probleemidest ja riskidest on räägitud-kirjutatud palju ja kirglikult. Soome on kuulutanud, et personaalmeditsiin on aastaks 2024 igapäevases kasutuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles