Mart Raudsaar: kas ahnus viib olümpia eetrist?

Mart Raudsaar
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Raudsaar
Mart Raudsaar Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kus oli vanade kreeklaste Powerpoint? Seda küsides viitan ma asjaolule, et tehniliste abivahendite kasutamist avalikus esinemises ei saa fetišeerida, sest inimesed on jäänud aastatuhandete jooksul samasuguseks kõigi oma puuduste ja voorustega. Retoorika kuldvaramu näpunäited kehtivad endiselt.

Kuid mis siis, kui vanadel kreeklastel oleks olnud televisioon? (Jätame kõrvale asjaolu, et antiiksed olümpiasangarid esinesid ihualasti.) Kui kaua oleks võtnud aega, et olümpiamängudest oleks saanud religioosse Zeusi ja Olümpose kultusega segatud kultuurisündmusest pelk kommertsnähtus?

Teatavasti pidasid antiiksed olümpiamängud vastu kaksteist sajandit, kuni Rooma imperaator Theodosius otsustas 393. aastal, et säärane «paganlik kultus» tuleb lõpetada. Meie saame nähtavasti hakkama pisut enam kui saja aastaga, et võõranduda moodsa olümpialiikumise isa Pierre de Coubertini aadetest ja juhtlausest «tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt». Osavõtt olümpiamängudest näib muutuvat üha keerulisemaks nendele, kellel pole välja käia raskeid rahapakke.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles