Mart Raudsaar: vajame robootika mõttekoda

Mart Raudsaar Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Isaac Asimov on kirjutanud mitu ulmejuttu, mille sisuks on inimeste ja robotite keerukad suhted, ent mille lõpuks robotid päästavad maailma. Ühes novellis valiti inimnahas robot koguni linnapeaks ja saladusele jälile jõudnud peategelane arvas, et see polegi viimaks nii halb mõte, sest roboti positronaju tagas talle inimesega võrreldes märksa eetilisema käitumise.

Võib-olla on robotitel aeg päästa ka Eesti. Sest me oleme hädas, ehkki see ei ole kindlasti mingi uudis. Jutt käib Eesti töövõimeliste inimeste nappuse kasvust, millega olen viimastel nädalatel mitmesuguste läbirääkimiste raames pidanud kokku puutuma. Inimesed surevad või lahkuvad (näiteks Narva linn on kaotanud viimase kahekümne viie aasta jooksul umbes veerandi oma rahvastikust) ja uusi inimesi ei sünni ega tule piisavalt asemele.

Ütlen kohe, et ma ei sihi juttu sinnapoole, et massiline sisseränne võiks Eesti päästa. See oleks vaid teine ja teistsugune viis meie rahvuse (ja võib-olla ka riigina) väljasuremiseks. Ka ei ole mõtet pikemalt arutleda, kas rahvus väärib säilitamist. Kui maailmas on otsustatud säilitada fauna ja floora liike, siis miks mitte säilitada rahvaidki.