Sel reedel Õpetajate Lehes: õpilased õpetama, muuseumiharidus ja IT-õpe

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Õpetajate Leht

Kooliaasta algus 25 aastat tagasi

Taasiseseisvumise 25. aastapäev ärgitas poliitikuid oma panuse suurust esile tooma. Aga millisena mäletab koolirahvas aega, mil suvevaheajale mindi ühes, aga uus õppeaasta tuli juba teises, päris oma riigis? 1991/1992. õppeaasta algust meenutavad akadeemik Tõnu Tannberg, koolidirektor Vallo Reimaa jt.

Õpilased õpetama!

Raivo Juurak soovitab koolidel rakendada gümnaasiumiõpilasi nooremate klasside õpilaste järeleaitajatena. Üks võimalus selleks on luua õpilasfirma, aga seda võib teha ka praktikatööna.

Kuidas tõhustada täiendusõpet

Täiendusõppes osalemine on sageli juhuslik ja sõltub pigem koolitusturul pakutavast, kooli ning õppija raha- ja ajaressursist kui õpetaja konkreetsest arenguvajadusest, osutab Konstantin Pätsi vabaõhukooli õpetaja Eliis Valdma oma uuringu põhjal. Ta märgib, et vahel ei tea õpetajad ise ka, missugust koolitust neile kõige rohkem vaja on.

Vahel on viga okei

«Ma usun, et see on hüva teadmine, mida oma lapsele kooliteele kaasa anda – see, et viga või eksimus on inimlik ja vahel isegi kasulik, kuivõrd selle pinnalt võib võrsuda midagi uut, esteetiliselt või pragmaatiliselt väärtuslikku,» kirjutab «Keelekaste» rubriigis Priit Põhjala.

Muuseumiharidus

Rohkem kui kakskümmend Eesti muuseumi tutvustavad oma uusi näitusi, haridusprogramme ja võimalusi muuseumitunde läbi viia.

IT-õpe kutsekoolis – on seda vähe või palju

Ettevõtjad eelistavad kutsekoolist tulnud IT-spetsialiste, kuid OSKA raport soovitab laiendada IT-õpet pigem kõrgkoolis, osutab Tartu kutsehariduskeskuse teabejuht Kaire Mets. Kutsekoolide eelis on, et põhikoolist tulnute hulgast saab juba varakult IT-talente avastada ja nende arengut kohe aktiivselt toetama hakata.

Edukat tehnoloogia-aastat!

Inseneeria ja IT-valdkonna ekspertide n-ö tootmise toetamine ja valdkonna jätkuv populariseerimine peab olema riiklikult tähtis küsimus, mis peaks kajastuma pikaajalistes strateegiates ja tegevusplaanides, õppekavades ning huvihariduses, kirjutab TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak.

Lasteaiaga tuleb last harjutada tasa ja targu

Kui lapsevanem tahab oma last lasteaeda tulekul toetada ja julgustada, peab ta kõigepealt ise suhtuma lasteaeda hästi. Vanemal ei tohi olla lasteaia ees kartust, sest laps tunneb tema suhtumise ära, teab Pärnu Mai lasteaia direktor Anne Virula.

Viie sambaga maja Pärnus paelub lapsi

Aasta huvikooli tiitli pälvinud Pärnu kunstide maja on laste ja noorte huvikool, kus saab omandada huviharidust kaunite kunstide valdkonnas. Kool teeb koostööd Pärnu üldhariduskoolidega ning kaasab ka haridusliku erivajadusega ja riskinoori.

Kalju Parm – fotograaf, kes on klassipilte teinud 43 aastat

«Olen veendunud, et koolifoto oli, on ja jääb, see on ju osake kooli ajaloost,» kinnitab staažikas fotograaf Kalju Parm, kes jutustab oma aastatepikkusest tööst fotograafina.

Paljukest teame Härjapea jõest?

Härjapea pole loomulikult ainuke jõgi maailmas, mis suletud kollektorisse või viidud maa alla, kirjutab Mait Talts arvustuses Jaak Juske raamatule «Härjapea jõe saladus» (Tallinn, 2016). Lisaks tööstuse hällile oli Härjapea jõgi ilmselt ka üks Tallinna asustuse hälle.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles