Jüri Ratas: Eesti vajab presidendi otsevalimisi (9)

Jüri Ratas
, riigikogu aseesimees, Keskerakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Ratas
Jüri Ratas Foto: Erakogu

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas (Keskerakond) kirjutab, et Eesti vajab tulevikus presidendi otsevalimisi, et vältida sama reha otsa komistamist.

Praegused presidendivalimised jäävad meile kõigile kauaks meelde ning pakuvad õppetunde tulevikuks. Sõltumata lõplikest tulemustest või valimiste läbikukkumisest valimiskogus, ilmestab seekordset kampaaniat pool aastat kestnud segadus kandidaatide arvu, nimede ja nende toetajate asjus. Samuti vastuolulised ja rasked hääletused erakondade juhatustes ning juba eos lagunenud kokkulepped riigikogu saalis. Lisaks veel kõikvõimalikud spekulatsioonid ja vandenõuteooriad, mida ei jõua enam kokku lugedagi.

See segadus on pannud mind veel kindlamalt toetama riigipea valimise õiguse andmist Eesti rahvale. Presidendi otsevalimised teeks kogu protsessi märksa ausamaks ja läbipaistvamaks. Kandidaatide esitamine algaks oluliselt varem ning inimestel oleks aega ja võimalust riigipeaks pürgijate mõtete ja seisukohtadega põhjalikult tutvuda. Praeguse süsteemi puhul ei tea me viimase hetkeni isegi seda, kes on ametlikud kandidaadid, rääkimata nende tulevikuvisioonist. Riigikogus üles seatavad kandidaadid selgusid lõplikult vaid päev enne teist valimisvooru ning valimiskogu puhul saame olla kindlad ainult Mailis Repsi ja Siim Kallase kandideerimises.

Praegu on presidendi valimise õigus antud esmajoones parlamendiliikmete kätte, kuid riigikogu valimisvoorud kukkusid teatavasti taas läbi. Ükski kandidaat ei saanud isegi 51 poolthäält.

Seejuures näitab varasemate presidendivalimiste analüüs, et kuue või enama fraktsiooniga parlamendi koosseisus ei ole kordagi saavutatud kahekolmandikulist enamust. Riigikogus on tulemusteni jõutud ainult kahel korral: Lennart Meri valiti 1992. aastal ametisse 59 häälega (toona ei kehtinud 2/3 nõuet) ning Toomas Hendrik Ilves sai 73 häälega mandaadi teiseks ametiajaks 2011. aastal, kui riigikogus oli esindatud vaid neli erakonda.

Juba 24. septembril jätkuvad presidendivalimised valimiskogus, mis on oluliselt laiapõhjalisem ning rahvalähedasem. Olen kindel, et valijamehed teevad kaalutletud valiku ning isiklikult loodan, et Mailis Repsist saab Eesti ajaloo esimene naispresident.

See saavutus eeldab aga parteideülest koostööd, sest vastasel juhul lõppevad presidendivalimised taas patiseisuga. Viimasel kahel korral (2001. ja 2006. aastal), kui valijamehed valisid riigipea, otsustas tulemuse 2–3 häält ehk alla ühe protsendi valimiskogu liikmetest. Seega on tegelikult presidendi otsevalimised ainuke võimalus välistada riigipea valimiste läbikukkumine.

Presidendi valimise õiguse rahvale andmine suurendaks riigipea sidet Eesti inimestega ning lähendaks riiki ja rahvast. Levinud vastuväide, nagu rahvas ei oskaks väärikat presidenti valida ning langeks odava populismi lõksu, on täiesti sisutühi. Kõige selgemalt lükkab selle ümber Eesti poliitiline lähiajalugu. 1992. aastal said rahvalt presidendi otsevalimistel kõige tugevama mandaadi Arnold Rüütel (41,8%) ja Lennart Meri (29,5%).

Teatavasti valisid just need kaks riigimeest (küll teistpidises järjekorras) parlament ja hiljem valimiskogu vabariigi presidendi ametisse. Kokku täitsid nad Eesti riigipea vastutusrikast rolli 14 aastat ning seadsid lati väga kõrgele kõigi tulevaste kandidaatide jaoks. Pärast 1992. aastat pole paraku presidendivalimistel enam küsitud rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja arvamust.

Valimiskampaania lõpuspurt on alles ees ning kindlasti näeme veel hulga ootamatuid avaldusi, poliitilisi keerdkäike ja vastuolulisi kokkuleppeid. Loodan, et valimiskogus suudetakse siiski jõuda üksmeelele ja saame väärika riigipea, kes seisab alati näoga rahva poole. Poliitiline segadus ning kogu valimisprotsessi nullist alustamine pole kindlasti Eesti riigi ega rahva huvides. Ühes olen ma aga kindel: kui mitte juba praegu, siis vähemalt valimiste lõpuks toetab enamik praegusi presidendikandidaate riigipea otsevalimisi.

Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles