Tuleva aasta riigieelarve kontuurid hakkavad valitsuses paberile saama. Kuigi presidendivalimised on toonud poliitilist virvendust nii parlamendierakondade vahele kui ka nende sisse, võib siiski eeldada, et praeguse valitsuskoalitsiooni püsides jäävad pikemaajalised prioriteedid paika.
See tähendab, et väiksemate küsimuste puhul võivad tekkida sõnasõjad, kuid laias laastus ei peaks arutelud riigikogus liiga teravaks kiskuma. Võimalikke miine muidugi on, näiteks haldusreform. Eelarvevaidlustes jääb keskseks katteallikate küsimus ning see, kuidas kiduvale majanduskasvule hoogu anda. Arvata võib, et kui ühed nimetavad eelarvet prioriteetide püsimise tõttu stabiilseks, siis teised stagneerunuks.
Pikemaajalised prioriteedid tähendavad sisuliselt eelarvestrateegiat aastateks 2017–2020, milles valitsusliit kevadel kokku leppis. Fookuses on julgeolekukulud, majanduskasvu soodustamine, madalapalgalised ja lastega pered ning ääremaastumise vähendamine (keskne märksõna «haldusreform»). Toetudes kevadisele majandusprognoosile, plaanib valitsus tuleva aasta eelarvesse 0,2-protsendist struktuurset ülejääki SKTst.
Eelarvesse tulevad lisakuludena aasta varasemaks nihkunud Euroopa Liidu eesistumine ning liitlaste püsiva kohaloleku suurenemine. See raha tuleb leida ja leitakse. Rahvusvahelised kohustused, nagu ELi eesistumine ja ka julgeolekule panustamine, näitavad Eestit tõsiselt võetava riigina ning üldiselt võib väita, et selles osas on olemas laiema avalikkuse toetus. Ilmselt pole ses osas kuulda ka kärekeelset kriitikat opositsioonist – mõni populistist marginaal välja arvatud.
Õpetajatele, sotsiaaltöötajatele, kultuuritöötajatele ning siseturvalisuse töötajatele (politsei, pääste, toll) lubatakse taas suuremat palgafondi ning seegi on mõistetav. Küsimus on, nagu alati, kas palgatõus on piisav, ning otsene vastus on sellele mõistagi, et kindlasti mitte. Märgiline on see samm igal juhul.
Iga koalitsioonipartner saab midagi oma valijatele ette näidata. Just sellest kõnelevad näiteks eelarvesse plaanitud toetused madalapalgalistele ja lastele. Nimetada eelarvet praegu teada oleva põhjal tasapaksuks oleks vast siiski liialdus, neid toetusi on mainitud valdkondades kahtlemata samuti vaja.
Üldine majanduskeskkond pole samas paranenud: meie partnerite käsi ei käi oluliselt paremini, eratarbimise kasv aeglustub. Muudki põhinäitajad jäävad samaks ka tuleva aasta kontekstis. Kahtlemata tasub siin oodata 15. septembrit, mil rahandusministeerium tutvustab uut majandusprognoosi. Ajakirjanduse andmetel kukub nii tänavune kui ka tuleva aasta kasvuprognoos 0,5 protsendipunkti võrra.