Sirbis sel reedel: (huvi)hariduse strateegia ja tegelikkus

Liisa Tagel
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sirp

MARIS HELLRAND: Huviharidus ei ole ainult soe bussipeatus

Noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsioon toob järgmisel sügisel valdkonda 6 miljonit eurot lisaraha. 2018. aastast lisandub terveks aastaks 15 miljonit eurot. Vestlusringis huvihariduse probleemide ja uue kontseptsiooni rolli üle nende lahendamisel osalesid kultuuriministri nõunik Piret Hartman, haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna asejuhataja Ardo Rohtla, Sally Stuudio asutaja ja juhataja Annely Köster, Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Kadri Leivategija, Rakvere abilinnapea Kairit Pihlak, Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhatuse liige Heilo Altin ja MTÜ Loovkirjutamise Keskus juhataja Katriin Fisch-Uibopuu.

MARIT REBANE: Lastekasvatuseks parim riik

2016. aasta aprillis avaldas UNICEF ettekande «Fairness for Children: A League Table of Inequality in Child Well-Being in Rich Countries», mille eestikeelne pealkiri võiks kõlada «Laste õiglus: ebavõrdsus laste heaolus, üldtabel rikaste riikide kohta». Võrreldud on laste heaolu mitmes mõõtmes 41 Euroopa Liidu ja OECD riigis. Tähelepanu keskmes on viimases detsiilis ja keskmise sissetulekuga perekondadest pärit laste erinevused. Kuigi tipus oleva 1% palgad on eri riikides viimaste aastakümnete jooksul tõusnud, siis keskmisest sissetulekust allpool teenivate perede sissetulek kasvab aeglasemalt kui keskmisest rohkem teenivate palk. Sotsiaalne ebavõrdsus täiskasvanute vahel on põhjendatav, kui on tagatud võrdsed võimalused ja aus konkurents. Lapsed ei saa oma majanduslikku heaolu kuidagi mõjutada. Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus lapsepõlves mõjutavad ühiskonna noorimate liikmete elu ebaproportsionaalselt palju nii praegu kui ka edaspidi.

MERLE KARRO-KALBERG: Ruumi kohta arvamuse avaldamiseks ei pea olema arhitekt

Põhikooli, gümnaasiumi ja huvikooli keskkonnaharidus käsitleb enamasti looduskeskkonda. Linnakeskkonna eripära tuntakse ja õpetatakse vähem. Seda tühimikku on asunud erahuvikoolina täitma arhitektuurikool, kelle eestvedamisel töötatakse praegu välja ruumiõppe valikainemoodulit gümnaasiumile. Ruumiõppe puudujääkidest, võimalustest ja vajadusest räägivad arhitektide liidu president, arhitektuurikooli õpetaja Katrin Koov ja Saue gümnaasiumi kunstiõpetaja Ave Kongo.

KERSTI INNO: Huvihariduse pinnal on tore olla

Tõnu Kaljuste kõneleb huvihariduse nurga alt Eesti Filharmoonia Kammerkoorist, samuti algavatest Pärdi päevadest.

REET VARBLANE: Neliteist kunstikooli on ilmselgelt vähe

Kõikvõimalikele kitsendustele ja raamõppekavadele vaatamata on hea kunstihariduse võti ikka ja ainult õpetaja.

Eesti riigi (Eesti.ee) kodulehel on riigi- ja omavalitsuste hallata 102 muusika- ja kunstikooli, kusjuures kunstikoole on vaid 14 ning segakoole, kunstide koole, kus muusika ja kunsti süvendatud õpetamise kõrval õpetatakse ka tantsu jm, on 28. Eesti on ikka tõesti laulurahvas, sest kõige laiahaardelisemalt ja soodsamalt antakse muusika süvaõpetust.

LEENA KURVET-KÄOSAAR: Lapse mäletamine

Teostes, mis avavad minevikku lapse kaudu, on oluline küsimus, kui kahjustav on brutaalse aja mõju lapse psühholoogilisele koetisele ning kuidas tullakse traumaga toime.

«Lapsepõlves ärkasin tihti selle peale, et mu ema nägi luupainajalikke unenägusid ja hüüdis unes appi. Tema unenägudes olid Stalini sunnitöölaagrid ja tema elu ohustavad Nõukogude sõdurid. ... Mind viisid need unenäod lapsepõlves häireseisundisse. ... Sunnitöölaagrid ja surmalaagrid tulid minu alateadvusse ema unenägude kaudu.»

MARY-ANN TALVISTU: Muuseum kui tööriistakast

Kumus käivitatud projektiga «Muuseum kui tööriistakast» («Museum as Toolbox») üritatakse leida vastust küsimusele, mis teeb ühe nüüdiskunstimuuseumi noorele publikule tänapäeval huvitavaks.

JANAR MIHKELSAAR: Autoritaarsusse kalduv liberalism ja fašismi poole kreenis demokraatia

Ühelt poolt on meil võtta impotentne ja käpardlik idealism, mis elab oma väärtuste maailmas, teiselt poolt põrnitseb meid ogaralt agar realism, mis trotsib kõiki hea maitse ja kombe piire.

Üks viis mõtestada praegust sotsiaal-poliitilist konflikti on rääkida Eesti ja Euroopa väärtustest. Lugedes avalikke sõnavõtte, kumab läbi, et nn puhtalt Eesti väärtused seostuvad nende vastastele fašismiga. Kuigi see väide on ilmselge liialdus, võime seda sõna heuristilistel kaalutlustel siiski tarvitada. Fašismi, mis idealiseerib rahvuslikku idülli ja iseolemist, lükates ksenofoobiliselt tagasi kõik võõra ja tõstab pead terves Euroopas, võiks nimetada kolkafašismiks.

Pragmatismist «eksistentsialismi». Bruno Mölderi intervjuu Cambridge’i ülikooli filosoofiaprofessori Huw Price’iga. HUW PRICE: «Kui arvate, et põhjuslikkus on midagi sellist, mille jumal lisas maailma enne meie saabumist, siis olete eksinud. »

Eesti teatri paremik ja mõned põrsad kotis. Tambet Kaugema intervjuu «Draama» festivali kunstilise juhi ja Tartu Uue teatri loomingulise juhi Ivar Põlluga. IVAR PÕLLU: ««Draamast» peab saama teatrite, mitte lavastuste festival, nii et teatrid mängivad Tartus senisest kauem ja rohkem lavastusi ning festivali ajal on igal teatril ka oma saal. »

Tootedisainist protsessidisaini. Kerttu Raie intervjuu Veronica Fossaga. VERONICA FOSSA: «Oluline on toiduelamus. Isegi üürikesel õhtusöögil võib olla pikaajaline mõju.»

Vabadus olla vaba. Kaarel Kurmaa intervjueeris Itaalia noorema põlvkonna režissöör Piero Messinat. PIERO MESSINA: «Kunstilist tunnetust pole võimalik õppida. »

JÜRI KOLK «Argitraagika III. Mida te loete, mu prints? »

ENE LUKKA-JEGIKJAN: Eesti pulmad

Pärimusliku pulmakombestiku väärtustajana uurib Eesti folkloorinõukogu nii iidsetele kui ka uuematele kommetele toetuvate tänapäevaste pulmade pidamist. Siin näiteks valitud kolmes pulmapeos leidub nii ühis- kui ka erijooni.

Pärimuslike pulmade pidamine Kihnu või Setu, Harju või Võru kombestiku järgi on taasiseseisvunud Eestis tasapisi hoogu võtnud. Sellest annab tunnistust nii pulmaisade rohkus folkloorinõukogu pulmaseminaridel kui ka teadlike abiellujate soov.

MARGUS OTT: Hiina pärimus II. Mozi üleüldine armastus

Algus käib alati tagantjärele, kaks on enne kui üks. Ilma Konfutsiusele järgnenud Mozita, kes teda ägedalt ründas, ei oleks võib-olla kujunenud konfutsiaanlust ega ülepea hiina filosoofiapärimust.

Arvustamisel

Mait Vaigu «Meeleparanduseta» ja Jüri Kolgi «Igapidi üks õnn ja rõõm»

Mängufilm «Kuningas Kristiina»

Monolavastuste festival «Monomaffia» ja R.A.A.A.Mi «Vanapagan»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles