Postimees 1931. aastal: õppeaasta nõuab küllalt suuri kulusid

Vabariigi aastapäev Paide koolilapsed on vabariigi aastapäeva puhul ehtinud klassiruumi rahvusliku sümboolikaga. Igal pingil lehvib sinimustvalge lipuke. Tahvlile on kriidiga joonistatud muistne vabadusvõitleja. Rahuajal on kolme lõviga kilp langetatud, kuid mõõgateravik on suunatud itta: kui tahad rahu, tuleb valmistuda sõjaks! Tahvli alla on kirjutatud: «Meid juhivad isade sangariteod hoidma kord võidet aaret.» Ees ootab küll Eesti Vabariigi aastapäev ja meeleolu peaks olema ülev, kuid kõigi nende V klassi laste näod on tõsised, nagu ette aimates, et saabumas on viimane rahukevad.1940 Foto: Jaan Eelnurme

Koolides algas õppetöö, õpilased ja õpetajad olid pea kõik kohal.

Esmaspäeval algas keskkoolides õppetöö peale suvist vaheaega. Tartus oli koolitöö algus kõikides koolides peale õhtuse gümn. kell 9 hommikul. Õpilased kogusid kooli saali, kus leidis aset traditsiooniline õppeaasta avamisaktus vaimuliku talitusega ja koolijuhataja tervituskõnega.

Nii õpetajad kui õpilased olid pea kõik kohal, puudumisi oli võrdlemisi vähe. Näib, et sõjaaegadel sissejuurdunud puudumine esimestel õppetöö päevadel on muutunud mineviku mälestuseks. Sellest ollakse nüüd täiesti üle saanud.

Suvel on puhatud, üks rohkem, teine vähem; nii kuidas võimaldas seda kellegi olukord. Suur osa õpilasi pidi muidugi vanematel aitama töötada, sest eelolev õppeaaasta nõuab jälle küllalt suuri kulusid ja neid ei ole nii kerge katta praegusel majandusliselt raskel ajal. Eriti raskeks muutuvad koolitamise kulud maainimestele. Põllusaaduste hinnad on väga langenud. Kuid poja või tütre õppekulud mitte, ennemini näitavad need tõusu.

Kuigi suvine füüsiline töö väsitav, on ta siiski omamoodi vastandiks talvel tehtud vaimlisele tööle ja nii võiks füüsiliselt ametis olles vaimliselt puhatagi.

Nõnda näis õpilaspere üldiselt puhanud ja heas tujus olevat, samuti ka õpetajad.

01.09.1931