Kuidas aidata noortel tööturule siseneda, kirjutab Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.
Edgar Schlümmer: malevad annavad noortele väärtusliku kogemuse ja tööturul vajalikud oskused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti korraldasime Paides Arvamusfestivalil noorteala, kus võeti põhjalikuma vaatluse alla noorte kaasamine tööturule ning avati noorte erinevate töökogemuste omandamise võimalusi. Vestluses „Kust algab noorte stardiplats?“ kõlasid tööandjate, Euroopa Parlamendi ja Riigikogu liikmete, teiste arvamusliidrite ning valdkonna ekspertide mõtted ja soovitused. Arutleti noorte tööelu alustamise üle. Millal see peaks algama? Kes selle peaks võimaldama? Kui suurt rolli mängib selles kõiges nii-öelda sisemine stardiplats?
Noorte tööturule sisenemise soodustamiseks pakuvad abi mitmed asutused. Eesti noortegarantii on riiklik abivahend, mille eesmärk on aidata noored töötuks jäämisel või koolist lahkumise järel võimalikult tööle, tagasi haridusteele või kaasata neid muul moel aktiivselt ühiskonda. Ka Euroopa Sotsiaalfondi toel pakutakse mitmeid noori toetavaid tegevusi. Näiteks aitab Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) ellu kutsutud Noorte Tugila programm noortekeskuste abil koolist või tööturult kõrvale jäänud noortel uuesti rajale saada ning programm Töösuvi annab täiendava võimaluse nende kohalike omavalitsuste noortele, kellel ei ole viimastel aastatel olnud võimalust malevategevustes osaleda. Sellel suvel said uue programmi toel tegutseda mitte ainult suuremate linnade ja keskuste vaid ka nt Anija, Jõgeva, Kehtna, Mooste, Orava ning Otepää noored. See oli suurepärane võimalus pakkuda esmase töö- ja ühistegevuse kogemuse saamist, mis jätkub ka lähiaastatel.
Osalemine noortemalevas saab olla üheks sillaks kooli- ja tööelu vahel, töö ja kogukonnelu paremal mõistmisel. Riik on taasiseseisvumisest alates järjepidevalt toetanud nii rahaliselt kui metoodiliselt noortemalevate korraldajaid. ENTK-l on olnud oluline roll malevate kättesaadavuse suurendamisel ning rühmajuhtide pädevuste arendamise toetamisel. Igal aastal osaleb noortemalevates ligi 5000 noort.
Mida aga kujutab endast üks tänapäeva noortemalev? See on üks noorsootöö formaat, lihtsalt öeldes laager, kus lisaks reaalsele töö tegemisele ja võimalusele teenida taskuraha, saab noor turvalises keskkonnas tegeleda arendava ja ühise tegevusega, osaleda juhendatud mitteformaalses õppes, leida uusi tutvusi, koguda infot töömaailma kohta ja oma planeerida oma tulevast karjääri (sh Eesti Töötukassa ja Rajaleidja keskuste spetsialistide abil).
Malevate eesmärk on väärtustada noorte võimalikult varajast kokkupuudet tööeluga, esmase töökogemuse saamist, vastutustunnet ja sotsiaalsete oskuste arengut. See kõik mõjutab üldist tööhõivevalmidust. Malevas osalevad noored ehk malevlased peavad olema vanuses 7 kuni 26 aastat ning iga malev valib endale sobiva vanuserühma. Enamasti on malevategevustesse kaasatud noored alates 13. eluaastast. Enamiku selle vanuserühma noorte jaoks on just noortemalev esimene tööeluga kokkupuutumise koht. Lisaks malevategevuses või mistahes muus noorsootöö tegevuses osalemisele tuleb toetada ka seda, et noor oskaks saadud töökogemust mõtestada ning edasisel karjääriteel kasutada.
Malevakorraldajad on enamasti seotud mõne omavalitsusega. Nende võrgustik katab küll peaaegu kogu Eesti, kuid on väga ebaühtlane ja ka erinevate võimalustega. Riigi poolne toetus on aidanud seda ebavõrdsust vähendada. Omavalitsustes on maleva korraldamise ülesanne enamasti antud kas valla- või linnavalitsuses töötavale noorsootöötajale/-spetsialistile, kohalikule noortekeskusele või avalikku teenust osutavatele MTÜ-dele. Tänastest malevakorraldajatest on ainult kaks, kel on organisatsioon, mis on spetsialiseerunud ainult õpilasmaleva korraldamisele – SA Õpilasmalev ja MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev.
Noortemalev on noorsootöö ehk avaliku teenuse osa. Paljud omavalitsused selle tähtsust mõistnud ning just avalik sektor ka peamiseks malevate korraldajaks ning tööandjaks. Samas on ka palju tublisid tugeva sotsiaalse närviga eraettevõtjaid, kes samuti tööandjana maleva tegevusse panustavad.
Julgustame tööandjaid veelgi rohkem pakkuma noortele maleva formaadis esimese töökogemuse võimalust. Aastad on näidanud, et tööandjad saavad endale energilised ja tublid töölised ning noored sisustavad oma koolivälist aega, õpivad hindama tööd ja väärtustama enda teenitud raha. Esimese töökogemuse pakkumine ei pea alati olema ainult seotud heakorratöödega, vaid positiivseid näiteid leiab ka muudest valdkondadest. Nii näiteks proovisid malevlased sellel suvel kätt Saaremaa ajalehe Meie Maa toimetuses.
Möödunud nädalal toimus malevaliikumise 50. juubelile pühendatud konverents "Noortemalevad - kas, kuidas ja kuhu edasi?".
Konverentsi "Noortemalevad – kas, kuidas ja kuhu edasi?" toimumist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.