Riigikogu tõmbas eile tühiloosi. Ükski kolmest presidendivalimiste esimeses voorus üles seatud kandidaadist – Eiki Nestor, Allar Jõks, Mailis Reps – ei saanud riigikogu kahe kolmandiku toetust. Loteriipileti ostnule on tühiloos alati pettumus, isegi kui võiduvõimalus oli väike. Kuid seekord oli pettunuid enam.
Viis kadunud häält, mis Eiki Nestoril ilmselt Reformierakonnalt saamata jäid, tähendab pettumust mitmele osalisele. Sotsiaaldemokraatidele ja Eiki Nestorile tähendas tulemus pettumust selles, et kokkulepped Reformierakonnaga võiksid pidada. Reformierakonnale tähendas tulemus pettumust lootuses, et kokkulepped erakonna enda sees võiksid pidada. Siim Kallase toetajatele võib tulemus tähendada pettumust lootuses, et riigikogu suudab presidendi teises või kolmandas voorus ära valida.
Sõltumata sellest, millised olid kokkulepet rikkunute motiivid – ilmselt taheti kindlustada, et presidendiks ei saaks ei Eiki Nestor ega Siim Kallas, ja väljendati soovi, et otsuse tegemine jääks valimiskogule –, võivad selle tagajärjed olla kaaluka tähtsusega.
Esiteks, kaotajateks võivad selles olukorras jääda nii Siim Kallas kui ka Marina Kaljurand. Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide kokkleppe järgi pidi riigikogu esimeses voorus toetatama Nestorit ja teises voorus Kallast. Seega oleks Kallas tänases teises voorus saanud piisavalt hääli, et saada automaatselt valimiskokku. Kuna nii Kallas kui ka Kaljurand on aga teatanud, et ei loobu valimiskogus kandideerimast, ei pidanud kokkuleppest kinni arvatavasti Kaljuranna toetajad. Hoolimata eileõhtusest kinnitusest, et Kallas saab kõigest hoolimata sotsiaaldemokraatide hääled, tekib mõnel sotsiaaldemokraatidest ilmselt õigustatud küsimus: kui Reformierakond ei seisnud esimeses voorus Eiki Nestori taga, miks peaksid nemad hääletama Siim Kallase poolt? Sel juhul võib Reformierakonnas Kallase ja Kaljuranna toetajate vahel tekkinud sisekonfliktis Kallase toetajate pahameelest sündida siht rakendada kogu jõud selleks, et valijameeste kogus Kallase toetuseks võimalikult palju kokkuleppeid sõlmida.
Teiseks, võib arvata, et viiest Eiki Nestorile kaduma läinud häälest said vähemalt mõned Allar Jõksile. See suurendas Jõksi tõsiseltvõetavust ja andis talle parema positsiooni järgmisteks voorudeks.
Kolmandaks, kokkuleppe rikkumine rebestas Reformierakonda ja kahandas usaldust koalitsioonis. Veel eile päeval kinnitas Reformierakond sotsiaaldemokraatidele, et nende häältega võib Nestor arvestada. Sotsiaaldemokraadid tunnevad end petetuna, ja õigustatult.
Neljandaks, kahanenud usaldus Reformierakonna sees tõi juba eile kaasa surve pildistada telefonikaameraga valimiskabiinis märgitud hääletussedelit ja sellega rikkuda hääletuse salajasuse põhimõtet. Kuuldavasti kaalutakse sama meetodi kasutamist ka järgmistes hääletusvoorudes. See loob vajaduse leida viis, kuidas tagada presidendivalimistel hääletuse salajasuse põhimõte.
Ja viiendaks, tekkinud olukord annab tunnistust Taavi Rõivase läbikukkumisest Reformierakonna esimehena. Võimetus teha otsuseid ja soov mängida korraga kahte mängu, mida kumbagi kontrollida ei suudetud, viis tüli ja vastasseisuni nii erakonnas kui ka koalitsioonis.
Postimees leiab, et eile riigikogus tekkinud olukorraga pandi presidendivalimistele väga ebameeldiv pitser. Valida president riigikogus ei saa olla eesmärk omaette. Kui selgub, et eesmärki valida Eestile parim võimalik president ei suudeta poliitmängurluse tõttu riigikogus saavutada, tuleb loota valmiskogule.