Teet Kuusmik: vastulause Ida-Viru tööstuse arendamise võrdlemisele surnud sea nuumamisega (1)

, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhtatuse liige Teet Kuusmik (vasakul) ja Narva tööstuspargi juhataja ja hobilendur Vadim Orlov (paremal) Jõhvi Logistika ja äripargis.
Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhtatuse liige Teet Kuusmik (vasakul) ja Narva tööstuspargi juhataja ja hobilendur Vadim Orlov (paremal) Jõhvi Logistika ja äripargis. Foto: Eero Vabamägi

Konkurentsivõimeliste töökohtade puuduses lahkuvad inimesed Ida-Virumaalt, mistap on olukorra parandamine hädavajalik, kirjutab SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige Teet Kuusmik (Reformierakond) vastulauses Andres Kraasi arvamusloole «Uued tööstuspargid Ida-Virus - nagu surnud sea nuumamine».

106900/55500, 221708/146506, 33 protsenti ja 22 protsenti -  need on numbrid, mis räägivad töökohtade arvu, elanike arvu ja alla 25 aastaste elanike osakaalu muutumist Ida-Virumaal viimase 25 aasta jooksul. 

Rahvaarvu langus on otseselt seotud konkurentsivõimeliste töökohtade arvuga. Peamisteks põhjusteks on muudatused majanduskeskkonnas ning suurettevõtete personalipoliitikas.

Trendi muutmiseks tuleb kaduvad töökohad asendada uutega. Kiireim tee on välisinvesteeringute meelitamine piirkonda. 

Rahandusministeerium valmistas ette 2014-2020 perioodiks meetme, mille eesmärgiks on majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv: «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus» ehk PKT.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamisest

PKT protsess algas maakonna arengukava ja prioriteetsete projektide nimekirja koostamisega ning aktiivse lobbytööga kohalikul tasandil. PKT-sse on koondatud peamiselt kahe valdkonna projektid: turismitoodete ja -atraktsioonide arendamine ning tugitaristu loomine tööstus- ja ettevõtlusalade juurde.

PKT määrusega pandi paika projektide hindamiskriteeriumid. Kuuest kriteeriumist on suurima kaaluga kolm: projekti põhjendatus ja mõju meetme eesmärkide saavutamisele; projekti ettevalmistuse kvaliteet; projekti eelarve põhjendatus, kvaliteet ja kulutõhusus. Projekti prioriteetsus tegevuskavas on nendest väiksema kaaluga.

PKT esimene taotlusvoor on tänaseks lõppenud ja otsused tegi EAS juunis 2016. Ida-Virumaal rahastati esimesest voorust 5,34 miljoni euro eest turismiprojekte ja 5,07 miljoni eest tööstusalade projekte.

Selleks et koostada rahastamist väärt projektitaotlus, on vaja omada valdkonnapõhiseid teadmisi ja projekt põhjalikkusega ette valmistada. Kui projektide hindamisel antakse punkte selle eest, et on kehtestatud detailplaneering, lahendatud omandiküsimused, projekteeritud objekt, saadud ehitusload ja läbi viidud riigihanked, siis tuleb seda teha.

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus valmistas projektid põhjalikult ette ja sai positiivse rahastamisotsuse. Riigihangete läbiviimine taotlemisperioodil on võimaldanud kokku hoida üle poole aasta väärtuslikku aega ja püüda 2016 aasta alguse madalaid ehitushindasid.

Meie sihtasutusest

SA IVTA (SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus) projekt on käima läinud tänu Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kiviõli omavalitsustele ja vabariigi valitsusele. Projekt on olnud poliitikaülene: omavalitsuste taust on valdavalt Keskerakondlik, ministrid IRList, Reformierakonnast ja SDest.

Tööstusalade arendamine ei ole sama, mis turismiobjekti ehitamine. Kui muuseumis algab turistide loendus peale ehitustööde lõppemist, siis tööstusalade taristu valmimine on alles projekti algus. Promotsioon ja turundus välisturgudel on ajamahukas, konkurents investeeringute pärast tihe. Periood esimesest kontaktist ettevõtjaga kuni tehinguni on 6 kuud kuni aasta. Ettevõtjal on pärast tehingut tavapäraselt 3 aastat aega finantseerimise korraldamiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks, seadmete tellimiseks ja paigaldamiseks, personali leidmiseks ning tegevuse käivitamiseks.      

SA IVTA arendusprojektid Narvas ja Jõhvis valmisid vastavalt 2013 ja 2015 ning tänaseks on 53 krundist vabad 17. Osadel kruntidest on tänaseks uued toimivad ettevõtted, ülejäänutel käib ettevalmistus investeeringute tegemiseks. Tootmisüksuste rajamisse investeerib ja palkab uusi töötajaid ERAETTEVÕTJA, seega austab ja aktsepteerib avalik sektor eraettevõtja plaane muuhulgas ka ajalises raamistikus.

Ainult valdkonnavõõrale võib tunduda, et kui kohe järgmisel päeval pärast taristu ehituse lõppu tootmishoonete ehitus veel ei käi, on tegemist «surnud sea nuumamisega».

Nn surnud sea nuumamisest

Eelmisel nädalal avaldas Eesti Kavandusmuuseumi direktor Postimehes arvamusartikli «Uued tööstuspargid Ida-Virus – nagu surnud sea nuumamine». Alljärgnevalt mõned olulisemad korrektuurid artiklis kajastuvate faktivigade parandamiseks:

«…Sihtasutusele Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus, mille omanik on reformierakondlane Teet Kuusmik…»; parandus: Teet Kuusmik on sihtasutuse juhatuse liige, sihtasutusel on asutajad, kelleks on Narva linn, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Kiviõli linn ja Eesti Vabariik;

«…SA IVTA objektid asuvad maavalitsuse poolt EASile esitatud rahastamissoovituste pingereas tagumiste hulgas…»; parandus: 36 projekti hulgas oli näiteks Kohtla-Järve tööstuspargi projekt  11. kohal;

«…Kui väiketootjad kõrvale jätta, siis pole Ida-Virumaale saabunud ühtegi arvestatavat suurinvestorit ei idast ega läänest…»; parandus: erasektori investeeringuid on tänaseks Narva Logistika ja Tööstuspargis tehtud üle 40 miljoni euro;

«…Mis tööstusparke puudutab, siis neid on Ida-Virumaale siginenud nagu seeni pärast vihma. Tööstusparke pidavat olema juba üle poolesaja…»; parandus: Ida-Virumaal on tänaseks rajatud 3 greenfield tööstusparki, millele lisandub 5-6 vanade tööstushoonete üüriprojekti.

SA IVTA on allkirjastanud kolme uue arendusprojekti ehituslepingud. Infrastruktuuri rajamine on plaanis lõpule viia 2017. aasta suveks ning aktiivne projektide turundamine on tänaseks käima läinud.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles