Marti Aavik: mõjuagendid või lihtsalt nõrganärvilised? (4)

Marti Aavik
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marti Aavik
Marti Aavik Foto: Tairo Lutter / Postimees

Donald Trumpi vahepealne edu USA presidendivalimiste küsitlustes andis meile palju teavet terve hulga meie oma inimeste, nii nende väärtuste ja hoiakute kui ka närvikava kohta. Ja see pilt polnud läbinisti meeldiv, kui väga pehmelt väljenduda.

Kui ollakse valmis kuulutama vaba maailma lõpetatuks toonil, et ongi hea ja lausa paras, siis tuleb nende inimeste sellist reaktsiooni ka igavesti meeles hoida ning neile endile ja avalikkusele meelde tuletada, kui nad Eesti välis- ja kaitsepoliitika kujundamise teemal sõna võtavad.

Vaatamata sellele, et pidevalt lisandub teadmisi ja käsitlusi Kremli mõjutustegevusest, on selle sidumine konkreetsete poliitikute ja muude avaliku elu tegelastega ometi delikaatne teema. Mingigi küsimus võiks aga ju tekkida, kui esmalt saab üht või teist väänutust lugeda näiteks mõjutuskanalist Sputnik ning seejärel, nädal või paar hiljem, tulevad peaaegu üks ühele samade jutupunktidega lagedale isemõtlejaiks tituleeritud, kes ei lase end eriti segada ei faktidel ega loogikal.

Ent isegi mõjutustegevust kõrvale jättes näeme, et on küllaga neid, kellele piisab, kui keegi teeb kusagil hirmutavat häält, et olla valmis kohe loobuma väärtustest ja soovitama sama teistelegi. Õnneks leidub ka neid, kes hakkavad mõtlema ja sihikindlalt tegutsema, et vaba maailm iga värina peale kokku ei kukuks. Uskudes, nagu USA president John Kennedy kunagi tabavalt ütles, mitte inimloomuse ootamatusse revolutsiooni, vaid inimeste loodud institutsioonide evolutsiooni.

Trumpi kampaanial ei lähe sugugi hästi. Peatumata pikemalt muul, toon esile, et tal on peaaegu võimatu saada presidendiks, kui ta ei võida valimisi Floridas, kus viimased küsitlused näitavad Hillary Clintoni selget edumaad. Peale selle on Trump püüdnud igati pehmendada ja ümber öelda oma varasemaid sõnu NATO kohta.

Taevas pole aga kaugeltki pilvitu. Parempopulistidele ja -äärmuslastele, kes on Euroopas NATO lepingu viienda artikli kahtluse alla seadnud, võib nüüd kõrvale seada Jeremy Corbyni, Briti opositsiooniliidri, kes erakonna sisevalimiste debatis ei suutnud välja öelda, et vastastikune sõjaline kaitse kehtib. Ja mitte ainult: tasub kuulata ka ta lausründavaid kõnesid NATO vastu ning ühepoolse tuumarelvadest loobumise poolt. Tema konkurent Owen Smith seevastu esines selgesõnalise toetusega viiendale artiklile: liitlastele tuleb osutada sõjalist abi. Küsitluste järgi võib ennustada Corbyni taaskordset võitu erakonna sisevalimistel, aga ka seda, et leiboristidel pole tema juhtimisel lootust, et rahva toetus neile kasvaks.

Tasub meelde tuletada, et ka külma sõja ajal oli küllaga momente, mil vaba maailma ühtsus oli küsimärgi all. Näeme, et toonaste lääne marksistlike liikumiste hoiakud pole kaugeltki kadunud ning osa omaaegsetest aktivistidest saavutab märkimisväärset edu ka tänapäeva poliitikas. Vastukaaluks tasub üles soojendada inimeste ja rahvaste vabadust toetavad moraalsed positsioonid, mis veerandsajandi eest nihutasid vabaduse piirid meieni (ja tekitasid üksiti illusiooni ajaloo lõpust). Loomult allaandjad ja nõrganärvilised pole seejuures head nõuandjad, mõjuagentidest rääkimata.  

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles