Lugejate kirjad: Tubli, Leedo! ja Meenutusi Norilskist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tubli, Leedo!
Aitäh, Vjatšeslav Leedo, et Toompeale näitasite! Küllap näitate veel. Leedo on kõva mees.
Eesti parvlaevanduse teie käest ära kiskumine oli ülekohtune mitte ainult teie enda, vaid ka reisijate suhtes. No milleks oli seda vaja? Teie ajal sõitsid mandri ja saarte vahet uued, suured, ilusad ja mugavad parvlaevad, nendel teenindati hästi ja piletid olid mõistliku hinnaga. Nüüd käivad vanad ja väetid, mis on alatasa rikkis ja jätavad reise vahele. Aga Toompeal oli vaja see oma poistele kasu teenima panna. Kõigepealt prooviti sidrunitega.
Ah et Leedo on kuningas? Ja mis siis? Kui kuningas on korralik, las ta siis olla. Kunagi olime Rootsi kuninga alamad ja räägitakse, et Eesti elas siis hästi. Oli vana hea Rootsi aeg, öeldakse.
Et Tallinna Sadam ei saa parvlaevandusega hakkama, oli algusest peale selge. Seda sadamat saatsid ühtejärge skandaalid ja jamad. Need on tema kirjutamata erialad. Sadamal pole korralikke laevu ega spetse nende jaoks, oskusi ega kogemusi parvlaevanduses. Teil on. Aga kas võtate?
Isegi uusi laevu ei saanud nad korralikult tellitud. Oleks teid rahule jäetud, poleks vaja olnud kiirustada, uusi laevu tellida ega varulaevu muretseda. Maksumaksjate raha raisata.
Nüüd kiirustavad Türgi ja Poola laevaehitajad, sest tähtajad lasti mööda. Kas saame sedaviisi korralikud laevad? Vaevalt küll. Käkaskaela tehtud töö on reeglina kehv töö.
Et oma vana praami Toompeale kunagisest ostuhinnast kaks korda kallimalt maha müüsite, tegite õigesti. Ja et oma uusi laevu Toompeale ei andnud, samuti.
Kui nad teid veel tülitama peaksid tulema, siis saatke nad põrgu. Tehke nii, nagu nemad teiega tegid. Vorst vorsti vastu. Vjatšeslav Leedo ei ole Toompeale narrimiseks. Teie saate nendeta hakkama, nemad teieta ei saa.
Meie aga peame jätma selle parvlaevajama saagaks nimetamise. Saaga on kangelasmuistend. Käki kokku keerajad ei ole kangelased.
Tõnu Talvar, lehelugeja Läänemaalt
Meenutusi Norilskist
Juba veerand sajandit on püsinud eestlaste, lätlaste ja leedulaste ehitatud mälestusmärk Siberis Norilski linnas. Pidulik avamistseremoonia toimus 10. augustil 1991. aastal. Mälestusmärk asub kolmnurksel platsil. Igas nurgas on rist ja keskel püramiid. Eesti-poolses osas on eesti, vene ja inglise keeles tekstid «kõigile süütult kannatanud Eesti Vabariigi kodanikele» ja «hukkunud eestlastele». Ausammas on pühendatud Norilski vangilaagrites hukkunutele. Autor on leedulane Romualdas Svdinskas. Ehitamine kestis kolm nädalat. Selle aja sees käisime ka Lama järve ääres, mis asub 140 kilomeetri kaugusel tundras. Sinna oli rajatud mälestusmärk aasta varem ja see on pühendatud Eesti, Läti ja Leedu ohvitseridele. Nad jõudsid sinna 75 aastat tagasi.
1991. aasta ekspeditsioonil osalesid Epp Aas, Allan Alaküla, Kreet Aun, Kalle Einman, Maire Joost, Vaino Kallas, Allan Kasesalu, Valve Kerkel, Ülo Keskküla, Evald Kohler, Aino Olev, Meinhard Pahapill, Merike Pahapill, Endel Palmiste, Ilmar Palo, Arvo Pärn, Ülo Raidma, Hans Raig, Rein Raudvere, Raul Rebane, Johan Saar, Sinaida Saar ja Peeter Õunpuu.
25 aasta jooksul on mälestusmärki edasi arendatud. Ette on ehitatud värav, kus saab lüüa hingekella. Oma osad on rajanud venelased, poolakad, juudid. Mägi, kus mälestusmärk asub, on nimetatud Kolgata mäeks.
Maire Joost, Tallinn