Ehk mäletab osa lugejaid veel 1990. aastatel levinud deviisi, et riik on halb peremees. Selle mantra abil õigustati erastamist, mis olemuslikult oli õige protsess, kuid mille läbiviimine – ja viljad – polnud alati kõige eesmärgipärasemad, kui nendeks lugeda kodumaist tööstust ja töökohtade säilimist.
Tellijale
Mart Raudsaar: pime teler, vaikne muusika*
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole imestada, kui probleemile läheneti propagandistlikult. Riik võib tegelikult olla väga hea peremees, kui asju aetakse peremehetundega ja isikliku varalise vastutusega. Mõnes valdkonnas on riik koguni ainuvõimalik peremees. Samas on valdkondi, kus pole mingit mõtet riigikontrollile tööd juurde teha, sest eraettevõtlus jääb efektiivsemaks.