Krimmi pingete kiire kasvu hindamisel tuleb lähtuda kahest põhimõttelisest asjaolust. Esiteks - Venemaa annekteeris Krimmi kaks ja pool aastat tagasi ning teiseks - Venemaa tungis ka Ida-Ukrainasse ning mingist rahust või stabiliseerumisest seal rääkida ei saa, sest iga päev hukkub Ukraina sõdureid. Olgugi, et uudiskünnist ületab see järjest harvemini, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet.
Praegustel uute pingete kruvimisel Krimmis on kaks peamist põhjust. Venemaa lootused, et Ukraina läänemeelne juhtimine ja suund kukub seesmiste pingete all kokku, ei ole täitunud. Hoolimata suurtest kaitsekuludest, rohkem kui miljonist sisepõgenikust, sõjaolukorrast ja teadmatusest tuleviku suhtes, ei ole Ukraina riik ega läänesuunaline poliitika kokku kukkunud. See on Venemaale ilmselge pettumus. Seega tuleb survet, sealhulgas sõjalist survet, tugevdada.
Teiseks - sellega seoses võib Venemaa näha momenti püüda lõpuks saavutada maismaaühendus tema kontrolli all oleva Ida-Ukraina ja Krimmi vahel. See eeldab aga ulatuslikku sõjalist pealetungi ning ka ettekäänet, mida praegu ilmselgelt otsitakse, kui süüdistatakse Ukrainat terroristlikes provokatsioonides Krimmis.
On siiski ka veel kolmas asjaolu ehk Vene parlamendivalimised 18. septembril. Putini partei võit on küll selge, kuid rahva konsolideerumine liidri taha oleks siiski abiks. Nii on Putini sisemaine toetus hüpanud üles kõigi viimaste aastate kiirete ja edukate rünnakute puhul - Gruusia, Krimm, Ida-Ukraina, ka sekkumine Süürias. Seega on valimiseelne aeg potentsiaalselt ohtlik.
Maailma tähelepanu on Ukraina konflikti venimise ning uute probleemide tekkimise tõttu Ukrainalt viimastel aegadel paraku hajunud.
August ja olümpiamängud on viimastel aastatel Venemaa naabrite jaoks, kes on valinud iseseisva tee vabasse maailma, olnud probleemsed. Piisab, kui meenutada viimastest aastatest 2008. aastal Pekingi olümpia-aegset Venemaa rünnakut Gruusias ja 2014 Sotši olümpiale järgnenud sissetungi Ukrainasse.
Maailma tähelepanu on Ukraina konflikti venimise ning uute probleemide tekkimise tõttu Ukrainalt viimastel aegadel paraku hajunud. Seda enam tuleb olla väga valvas Krimmist tulevate ärevate signaalide suhtes. Venemaale ei tohi jätta järjekordset võimalust üllatada ning kahmata veelgi suurem tükk Ukrainast, ühendades Ida-Ukraina ja Krimmi vallutatud alad.
Venemaa teab ka väga hästi, et august on Euroopas puhkuste kuu, mil reaktsioonid aeglased ja üllatada lihtne. Seda on varasematel aastatel testitud. Euroopal on ka selles osas aeg õppust võtta ning mitte lasta end Venemaal taas üllatada.
ÜRO Julgeolekunõukogu on arutamas pingestunud olukorda Krimmis. Ka Euroopa Liit peab seekord kiiresti reageerima ning näiteks välisministrid kokku võtma. See on vähim, mida Euroopa praeguses olukorras teha saab, et ära hoida võimalikke uudislõike rünnakutes hukkuvatest Mariupoli ja teiste Ukraina linnade inimestest.