Juhtkiri: kalduvus ja võimekus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi kaks kolmandikku tänastest Eesti pensionäridest ei tunne end majanduslikult kindlalt.
Ligi kaks kolmandikku tänastest Eesti pensionäridest ei tunne end majanduslikult kindlalt. Foto: SCANPIX

Rahvastik vananeb, eakate osakaal ühiskonnas suureneb ja seoses sellega kasvab ka nende mõjukus. Juba see on tähelepanuväärne ja märgiline, kui üks finantsasutus, pank, tellib uuringu eakate säästuharjumustest.

Küllap peaks mõnigi poliitik sõnade «pensionär» ja «säästmine» ühte lausesse panekut ennekuulmatuks kõlvatuseks. Pension on ju nii väike! Tõepoolest, statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis Eesti keskmine vanaduspension 370 eurot ja 60 senti. Ligi paarkümmend eurot rohkem kui aasta eest, aga siiski pisike – see on tõsi. Kuid säästetavad summad võivad ju tillukesed olla, tähtis on regulaarsus ja aeg, nagu investeerijad rääkida armastavad.

Samas on näha, et äriettevõtted suunavad oma kampaaniaid sageli just eakatele klientidele, teevad soodustusi, eripakkumisi ja nii edasi. Järeldus on siin lihtne: kui poleks pinnast, vaevalt et keegi raatsiks ka seemet kulutada.

«Eakamate, sealhulgas pensionäride keskmine finantssäästu väärtus on isegi suurem kui Eesti keskmine, mis viitab jällegi pikemale kogumisperioodile ja väiksematele kuludele ehk suuremale säästmiskalduvusele,» kinnitab ka Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar tänases lehes. Pisut irooniliselt öeldes võiks tõdeda, et kalduvus võib ju olla, aga iseasi, milline on võimekus. Ja see ei puuduta vaid pensionäre.

Edetabeleid armastavad poliitikud näevad paraku sedagi, et Eesti elanikud on Euroopa Liidus säästude suuruselt üldse viimaste seas. See on seotud ka ostujõuga. Eurostat avalikustas hiljuti fakti, et kui ELi 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 69 protsendi tasemele. Pisut lohutust pakub teadmine, et viimaste aastatega on see näitaja veidi tõusnud.

Pensionäride sissetulekud võivad olla väiksemad, kuid nad oskavad oma rahaga ümber käia. Teisisõnu, pensionärile on iga sent raha, mida tingib ühest küljest pensioni suurus (nagu eespool mainitud, õigupoolest väiksus), aga teisalt elukogemus. Täpselt samadel põhjustel koostab suurem osa eakaist (kaks kolmandikku) ka isiklikku eelarvet, nagu kõnealusest uuringust selgub.

Mida toob tulevik? Alles see oli, kui suurem osa pensionäre sai koju tulnud postitöötajalt raha kätte sulas. Kuid järjest enam eakaid suhtleb nüüd pangaga ning võib arvata, et järgmised uuringud kinnitavad ka aeglaselt, aga kindlalt kasvavat huvi erinevate säästuvõimaluste vastu nagu väärtpaberid ja investeerimisfondid.

Praegu enamlevinud säästmine igapäevaste kulude katteks (54 protsenti neist eakatest, kes säästavad) pole siiski veel tõeline säästmine. Kuigi pensionisambad on saanud kõva kriitikat, muutub pilt tõenäoliselt ka säästmise osas, kui vanemasse ikka jõuavad need, kes on ise endale pensioniraha kogunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles