Juhtkiri: võitlus hoiakute nimel pole võimatu missioon (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiklusõnnetus Ida-Virumaal.
Liiklusõnnetus Ida-Virumaal. Foto: Eero Vabamägi

Eesti avalikkust vapustas nädal tagasi kolm noort elu nõudnud liiklusõnnetus, mille põhjustas surmaautot juhtinud neljas noor inimene. Selles kontekstis paneb massiline kihutajate tabamine maanteedel üheainsa päeva jooksul mõtlema.

Kui lisada veel nõrgamõistuslik, kes uhkeldas avalikult internetti üles riputatud fotoga sellest, kuidas auto kiirus ulatus üle 200 kilomeetri tunnis, võtab see sõnatuks. Tekib küsimus, kas tõesti võitleme tuuleveskitega või teeme midagi kapitaalselt valesti, kaotades järjest kõige hinnalisemat – noori kodanikke, meie riigi tulevikku.

Pärnus peetud suurt muusikafestivali Weekend Baltic külastas kümneid tuhandeid inimesi ning seda arvestades läks üritusel avaliku korra hoidmine võrdlemisi hästi. Nii kinnitas ka politsei, ehkki pidi tegelema 463 juhtumiga, millest 27 olid kuriteod. Korrakaitsjad olid ürituseks hästi valmistunud ning tegid ka koostööd naaberriikide politseiga.

Olukord liikluses oli festivali eel aga hirmuäratav. Põhja prefektuur tabas Tallinna-Pärnu maanteel mõne tunniga enam kui sada kihutajat. Väärib tähelepanu, et valdav osa rikkujaist ületas lubatud sõidukiirust 21–40 kilomeetrit tunnis, enam kui neljandik aga sõitis üle 40 kilomeetri tunnis lubatust kiiremini. Otse öeldes kihutati festivalile segaselt ja vastutustundetult ning avalikult edvistanud liiklushälvik pole tegelikult mingi üllatus.

Võitlus turvalise liikluskeskkonna nimel on hoiakute kujundamise võitlus. See algab juba väikelapsena isa-ema käekõrval tänavatel käies. Kui lapsevanem tormab koos kooliealise lapsega seisva bussi eest tänavale (eelmisel nädalal Postimehe uudisteportaalis näidatud šokeeriv video linnaliinibussi pardakaamerast), on midagi juba lootusetult valesti läinud.

Teismeeas muutub arutelude laad juba hoopis teistsuguseks ning siis lisandub oluline tegur ühismeedia näol. Psühholoog Kätlin Konstabel kirjutas juulis Postimehes kaalukaussidest: ühel pool on ebamäärane võimalus surma saada, teisel pool võimalus võita ühe hulljulge teoga võib-olla tuhandete või lausa miljonite imetlus. «On hädavajalik ise ja lastega koos mõelda selle üle, mida enda näitamine ja jagamine õigupoolest tähendab. Mida tasub jagada, milleks, ja milline on sellise tegevuse puhul mõistlik kulu-tulu suhe,» kirjutas Konstabel.

Meil on arutelu ja ka tegevus vahest isegi liialt keskendunud märksõnale «liikluskultuur». Lihtsalt moraali lugemisest ja manitsusest olla kultuurne jääb ilmselgelt väheks. Tuleb rohkem aidata kodu ja kooli, kuulates hoiakute kujundamiseks mõjusaid vahendeid otsides teadlasi, kes oskavad analüüsida praegusaja noorte riskikäitumise põhjuseid.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles