Regula ostuga on sootuks unustatud, et tegelikult saavad eestlased alati omavahel kokkuleppele. Äris öeldakse, et kui läbirääkimiste tagajärjel tunnevad mõlemad pooled ennast võitjana, siis on tegemist hea tehinguga. Regula ostu puhul saame seda öelda, kirjutab TS Laevad OÜ juhatuse esimees Kaido Padar.
Alustaks hea uudisega – järgmine aasta samal ajal seilab mandri ja Saaremaa ning Hiiumaa vahel neli nüüdisaegset, mugavat ja kvaliteetset laeva, mis teenivad Eestimaa inimesi ja külalisi mitu aastakümmet. Halb on aga see, et vahepeal on mõned kuud, kui tuleb leppida mõnevõrra kehvema teenusega. Võtame omaks kriitika ja võin lubada, et teeme kõik selleks, et need vahepealsed päevad oleks võimalikult valutud.
Mõnevõrra küsimusi on tekitanud parvlaeva Regula ost. Esiteks on kokku vaja nagunii viit laeva – neli iga päev kurseerivat ja ühte varuks, kui midagi juhtub või kui reisijate arv tippaegadel kasvab. Regula näol on tegemist küll vana, aga hea ja merekindla laevaga, mis on saarte elanikke teeninud juba kaua. Ja mis on huvitav – Regula ostuga on sootuks unustatud, et tegelikult saavad eestlased alati omavahel kokkuleppele. Äris öeldakse, et kui läbirääkimiste tagajärjel tunnevad mõlemad pooled ennast võitjana, siis on tegemist hea tehinguga. Regula ostu puhul saame seda öelda.
Kui üks äriettevõte on võtnud riigi ees kohustused, siis peab suutma ta neid ka täita. Mis siis, et praegune leping saartevahelise ühenduse pidamiseks on sõlmitud enne sind ja sellele peale vaadates võib selle täitmine olla pehmelt öeldes keeruline. Lepingus on kirjas, et neljast ühe laeva katkiminekul peame tagama 24 tunni jooksul uue. Seal ei ole öeldud, kui uus või vana see olema peab, aga ta peab sõitma ja inimesed üle vedama. See laev peaks sobima sadamatega, selle peale- ja mahalaadimine peaks olema kiire ning tal peaks olema jääklass. Kui seda loetelu vaadata, siis Regula on igati sobiv.
Me alustasime oma väikese meeskonnaga TS laevades tööd eelmise aasta lõpus. Meile anti aega 10 kuud ettevõte üles ehitada. Laual olid kaks lepingut: üks laevaehitusleping ja teine piletisüsteemi oma. Me hakkasime minema nn enda kogemuse baasilt ja õppides tänaselt vedajalt, nendelt, kes on juba kirjutanud ühe peatüki Eesti merenduse ajaloost.
See, kui palju siis ikkagi laevu Eestisse täpselt õigeks ajaks jõuab, on küll närvesööv, aga mitte kõige olulisem küsimus. Oluline on, et nad tuleks kvaliteetsed ja et 1. oktoobril parvlaevaliiklus seisma ei jääks. Pole ka saladus, et oleme valmistunud kõige mustemaks stsenaariumiks, aga me oleme valmis. Just selle pärast, et iga kaotatud päev kvaliteedi nõudmiseks praegu on võidetud aasta tulevikus.
Me unustame ära kõige selle tralli keskel, et ühel hetkel on need neli uut laeva siin olemas. Vanad merekarud, kes neid uusi laevu on käinud tehastes vaatamas ja lähemalt tutvust teinud ütlevad, ning kelle käest just tihti kiitust ei tule, – need laevad kakkavad eestlastele meeldima. Peale seda lauset on hea ka pühapäeval kell 7 hommikul töölaua taha tulla.
Kui ostame mõne vana talukompleksi, siis on seal palju emotsiooni. Kindlasti vaatame alati ka hinda, aga millega me tavaliselt hinnasilti vaadates eksime, on investeeringu suurus. Vana talu taastamine võtab üldjuhul kaks korda rohkem raha, kui oleme arvestanud. Laevaga on lihtsam. Igale laevaostule eelneb põhjalik inspektsioon, sellele järgneb alati aruanne, mis ei koosne üldisest hinnangust, vaid ka laeva vigade loetelust, investeeringutest ja võimalikust elueast.
Neljapäeva õhtul jäin suure põnevusega vaatama TV3 uudiseid. Uudiste päevaküsimus oli, kas Regula ost oli õige või vale. Rahvas arvas kindlasti, et see oli õige või vähemalt vajalik ost, mida ei saanud tegemata jätta (56 protsenti pidas ostu õigeks – toim). Siit ehk ka kõigile arvamusliidritele väike tagasiside. Kuulake rahvast, rahval on õigus.