Peeter Langovitsi tagasivaade: Soome viisataotlejate järjekord

Peeter Langovits
, fotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome viisa järjekord
Soome viisa järjekord Foto: Peeter Langovits

1990. aastate alguses vähendati Nõukogude Liidust väljasõidu piiranguid ja see tõi kaasa plahvatusliku Soome viisade taotluste kasvu nii Eestis, Moskvas kui ka Leningradis. Võimalust vabalt reisida kasutasid eelkõige üliõpilased ja need, kes haiglates või mujal endale tööd leidsid, samuti paljud ettevõtjad, poliitikud ja kultuuriinimesed. Ikka selleks, et uusi teadmisi-kogemusi omandada ja n-ö Eesti asja ajada.

Helsingis Eestit esindanud Kulle Raigi meenutustest loen, et 1988. aastal anti Tallinnas välja 4200 Soome viisat, 1990 aga juba ligi 100 000. Üha kasvav viisataotlejate hulk pani Tallinnas 1990. aasta kevadel Liivalaia tänavale kolinud Soome Vabariigi konsulaadi tööle oma võimete piiril. Vähene töötajate arv ja mahukas andmete töötlemine ilma arvutiteta tõi kaasa pika järjekorja.

1991. aasta suvel oli järjekord juba nii pikaks kasvanud, et pärast olukorra kajastamist Soome ja Eesti pressis käisid kohapeal asja uurimas nii Soome Eduskunna kui ka välisministeeriumi esindajad. Juuli lõpus ootas viisat ligi 5000 inimest. Augustis otsustas Soome valitsus suurendada konsulaartöötajate arvu vastavuses riigi võimalustele ja andmetöötluseks hakati arvuteid kasutama. Abiks oli ka hooajaline tööjõud. Eesti taasiseseisvumise järel taastasid Soome ja Eesti diplomaatilised suhted ning konsulaadist sai Soome suursaatkond Tallinnas, mida asus juhtima ajutise asjurina varem konsulina töötanud Eija Kauppi.

Meie inimesed olid harjunud järjekordadega ja võtsid asja rahulikult. Nii anti rühmadesse jagatud viisataotlejatele järjekorranumbrid ja selle alusel see mass tasapisi edasi nihkus. Aeg-ajalt korraldati nimekirja alusel kohaloleku kontrolli. Kes õigeks ajaks kohale ei ilmunud, langes tahapoole. Seepärast võis muul ajal konsulaadi ees näha lihtsalt toole-taburette numbritega ja üksikuid perede esindajad. Oli tavaline, et seal söödi kaasatoodud toite või tehti ajaviiteks näputööd, mängiti kaarte ja malet. Meeleolu oli rahulik, kuigi seista tuli vahel mitu päeva. Korda pidasid vabatahtlikud ja konsulaadi ukse juures kaks Eesti politseinikku.

Päevas jõudis oma viisataotluse sisse anda umbes sadakond inimest. Paberite menetlemine kestis mitu kuud. Ärireiside ja turismigruppide viisad saadi korda paari nädalaga, erivajadusel veelgi kiiremini. Paraku oli siis asjal ka pahupool. Ärikad kasutasid ära võimalust ja väljaspool konsulaati hakati hangeldama järjekorrakohtadega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles