Juhtkiri: piinlikult konarlik algus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parvlaev Regula
Parvlaev Regula Foto: Peeter Langovits

Kujutage ette suurt riigihanget uute arvutite soetamiseks, mis selle läbiviijate kinnitusel muudab kontoritöö edaspidi efektiivsemaks. Selgub aga, et uus riistvara ei jõua õigeks ajaks valmis, vana on juba teistesse osakondadesse laiali tassitud või lihtsalt maha kantud. X-päeva hommikul ilmub siis kollektiivi ette IT-osakonna juht, kaenlas üks vana aeglane arvuti, ja ütleb väriseval häälel, et olge tublid ja pidage vastu. Kõrgemad juhid ütlevad, et «muudatused ongi alati valulised», «töö saab tehtud» ja üldse olevat kogu olukord nende eelkäijate süü.

Ligilähedane tragikoomiline pilt avaneb praegu mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaliikluse küsimuses, kus oktoobrist algab uus ajastu. Ettevõtja Vjatšeslav Leedo asemel võtab opereerimise üle riik, Tallinna Sadam, täpsemalt selleks loodud ettevõte TS Laevad OÜ. On juba mõnda aega selge, et Poola ja Türgi tehastes ehitatavat nelja laeva tähtajaks valmis ehitada ei jõuta. See-eest Regula-nimeline parvlaev, mis 19 aastat tagasi väikeste, olematute pardatingimustega Nõukogude tankipraamide asemel inimesi ja autosid üle väina vedama hakkas, on jälle eesliinil.

Praeguseks pea pool sajandit vana Regula on kahtlemata end Eestis õigustanud ning laev ei amortiseeru nii kiiresti kui buss või lennuk, ent viimastel aastatel ühendust pidanud kolme uue laevaga võrreldes on see siiski märgiline tagasipööre. Eriti kahe maakonna püsielanikele, kelle kogu elu sõltub sisuliselt ühendusest mandriga. Teisisõnu, Regula ost (viiendaks laevaks, nagu väsimatult rõhutab TS Laevad) ei pruugiga olla vale, kuid lubatud uue ajastu algus on tunduvalt konarlikum, kui see isegi välja paistab. Selle asemel, et vältimatult halvad uudised eos ausalt teatavaks teha, on tilgutatud neid jupikaupa. Nii muutuvad mõistetavadki käigud piinlikeks.

Rahvale lubati tõhusamat, soodsamat ja läbipaistvamat teenust. Avalikkust huvitab kahtlemata, kui kalliks Leedo «väljaostmine» maksumaksjale kokkuvõttes läheb. Regula eest ärimehe ettevõttele makstavad kuni kuus miljonit eurot on nüüd arvele lisatud. Meil pole veel täpset summat ja me ei tea, milline on ajasurve koefitsient selles ning edasistes väljaminekutes. Sest piltlikult öeldes on arve lahti, räägitakse ka ajutiste lepingute vajadusest (mh senise operaatoriga).

Milline saab olema teenuse kvaliteet – kui sujuv piletimüük, kui pikk ülesõiduaeg? Kui hästi on õnnestunud uute laevade projekteerimine ning kiirkorras ehitamine? Muidugi ei saa enne oktoobrit teha lõplikke järeldusi, kuid taevas otsustajate peade kohal paistab üsna sünge. Sest olulisim küsimus on siiski küsimus vastutusest. Ja see ei lasu niivõrd TS Laevade pideva tule all olevatel kõneisikutel, kuivõrd ikkagi poliitikutel majandusministri ja peaministrini välja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles