Tööl käimine on võrdlemisi ebameeldiv. Peab hommikul vara ärkama, tööle jõudma, koosolekul käima ja siis uudistetoimetajana pidevalt uudiseid jälgima, kirjutama ja helistama ja kogu aeg oleks nagu siblimist, kirjutab arvamusportaali kolumnist Indrek Kuus.
Sestap näib igati mõistlik pärast tööpäeva pisut kohvikus sõpradega istuda ja aega veeta ning pisut palgaraha käibesse lasta. Liiati kohtab alati huvitavaid inimesi, kes oleks pärit justkui mõnelt muult planeedilt või koguni homunkulused.
Hiljuti ühines meie laudkonnaga mees, kel oli seljataga mitu edutut töövestlust. Õnneks hea töötukassa maksab talle toetust. Oma rahamured otsustas ta lahendada enda kinnitusel väga nutikal moel: võttis 5000 eurot kallist kiirlaenu ja investeeris selle püramiidskeemi ning kiitis, kuidas rahavood kohinal tulevad. Kõik olevat kindel värk, sest ainulaadse investeerimisvõimaluse töötasid välja Ukraina turvaspetsidest küberneetikud. Ta oli täiesti kindel, et tööle polegi enam tarvis minna, sest on oma elu kuldselt kindlustanud.
Raha tekkimisest oma arvele oli tal samasugune ettekujutus nagu aastatel 1493 – 1541 elanud teadmamees Theophrastus Paracelsusel, kelle retsept inimese ehk homonkulus'e valmistamiseks oli lihtne: «Võta inimese teatavat vedelikku ja aseta see algul roiskuma suletud kõrvitsasse, seejärel neljakümneks päevaks hobuse makku, kuni see hakkab elama, liigutama ja kihisema, mida on kerge märgata. See, mis on tekkinud, pole veel sugugi inimesesarnane, ta on läbipaistev ja ilma kehata. Kui aga seejärel iga päev salaja ja ettevaatlikult, arukalt toita inimese verega ja hoida neljakümne nädala keskel hobuse mao mõõdukas ja ühtlases soojuses, siis tekib tõeline elus inimene, kellel on kõik liikmed, nagu naisest sündinud lapsel, kuid kes on ainult väga väikest kasvu.»
Ilmselt Ukraina turvaspetsidest küberneetikud ei põhjendagi, kui investeering untsu läheb, vaid kaovad jälgi ja raha jätmata.
Kui homonkulus'e valmimine ei õnnestunud, siis Paracelsus tuvastas kohe, kus on katsetaja eksinud. Näiteks ei hoidnud saladust ja hooples mõne tuttava ees, et valmistab laboratooriumis inimest.
Ilmselt Ukraina turvaspetsidest küberneetikud ei põhjendagi, kui investeering untsu läheb, vaid kaovad jälgi ja raha jätmata.
Jutt käis Kairos Technologies investeerimisvõimalusest , mis lubab aastas vähemalt 150 protsenti tulu ja minevat töötule investorile teadaolevalt kohe-kohe börsile. Inimesed saavad näiteks 5000 dollari eest oma koduarvutite mahtusid Kairosele välja rentida ja usuvad, et teenivad selle eest raha. Ma parem katsetaks Paracelsuse retsepti inimese valmistamiseks, oleks vähemalt huvitav jälgida, kuigi ma pole veel välja uurinud, kust saada inimese verd ja hobuse magu. Küllap kuskilt ikka leiab. Buratino polnud ka teab mis nupumees, aga lõpuks läks tal kõik hästi nagu muinasjuttudes kombeks. Lisaks on muinasjutte tore lugeda ja neis on kindlasti omajagu tõtt, kuid kindlasti ei ole tundmatutel Ukraina turvaspetsidest küberneetikutel ausaid kavatsusi.
Selle kõige kõrval tundub kodanikupalga maksmine üsna arukas mõte, kuid see lahendus on siiski poolik. Kui inimene ei pea tööl käima, siis milleks lapsi õpetada. Koolid tuleb kinni panna ja riik säästab seeläbi hulga raha. Kui tööd ei pea tegema, pole ju teadmisi ja oskusi tarvis, kaks kolmandikku eestimaalastest on sellega nõus, ülejäänud võiks ise vaadata, kuidas hakkama saavad. Arvamusliidrid küll pisut muretsevad, et kas me sellist Eestit tahtsime, aga nende lugusid ei viitsi keegi lugeda ja hala kuulata.
Tegelikult on küsimus selles, kui palju riik peab ja saab inimesi nende enda rumaluse eest kaitsta? Või on see hoopis vabade kodanike isikuvabaduse piiramine, kui keelataks Maalehel ära Igor Mangi horoskoopide avaldamine, kalli raha eest pendli ja tarokaartide abil ravitsejad, ainulaadsed investeerimisvõimalused ja muud põnevad asjad, mille peale raha kulutada?
Bolševike juht Lenin leidis küll, et tuleb õppida, õppida ja õppida, kuigi Vene vanasõna ütleb, et lolli õpetada on sama, mis surnut tohterdada.
Küllap on õigus neil, kes leiavad, et lollidelt tulebki raha ära võtta, kuna muidu võivad nad midagi veel lollimat ette võtta, kui end võlgadesse mässida. Ja kui ükskord tuleb Eestimaale kodanikupalk, siis selle kasutamiseks peab kindlasti jääma vaba voli. Siis alles hakkab nalja saama, kui mõni ehk võtab käsile homunkulus'e aretamise ja tõestab ära, et maakera on lapik.
Indrek Kuus on lõpetanud Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal ning töötanud 1994. aastast ajakirjanikuna-toimetajana uudisteagentuuris BNS, Linnalehes ja Postimehes. Praegu töötab ta ERRis uudisteportaali päevatoimetajana.