Saaremaa kaluritele jäi 24. mail 1996 Muhu kandis räimenoota üliharuldane, rekordilise suurusega kala – 2,9 meetrit pikk ja 135 kg kaalunud atlandi tuur, mis oli ilmselt teel kudemispaika.
Peeter Langovitsi tagasivaade: hüvasti, Maria!
14. juuli 2016, 19:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehti ajalugu, sest eelmine hiigelkala püüti siinmail 1945. aastal. Seda tulid uudistama ajakirjanikud igast ilmakaarest. Tegemist oli tuuralisega, keda maailma meredes elutses teadlaste hinnangul veel vaid tuhande ringis. Kala vanuseks oli hinnanguliselt enam kui 50 aastat. Tuur sai kaluritelt hellitusnime – Maria.
Segastel asjaoludel teda vette tagasi ei lastud. Kalakaitse eeskirjade järgi ähvardas kalamehi harulduse väljapüüdmise eest kopsakas trahv. Maria paigutati hoiule Nasva külmhoonesse, kuniks sai selgeks, mida õnnetu kalaga peale hakata. Otsustati ta pealinna Eesti Loodusmuuseumi transportida, seal lahata ja prepareerida. Kalast loodusmuuseumile topise valmistamine usaldati stuudiole Viridis.
17. juuli oligi see päev, mil sulavat kala ka avalikult muuseumis näidati. Kohaletulnutele jagasid selgitusi loodusmuuseumi direktor Peeter Ernits ja EPA kalakasvatuse dotsent Tiit Paaver. Ernits oli nõus kala kõrval poseerima, et näidata, millise hiiglasega on tegu. Paaver käis mõõdulindiga ümber kala, fikseerides selle kõikvõimalikke mõõte. Ernitsa sõnul oli emakala ilmselt pikemat aega söömata olnud, seetõttu oli kalal liha ainult 30 kilogrammi ringis.
Kala sulas mitu päeva. Peeter Ernitsa sõnul kinnitasid tehtud analüüsid, et tuuraliha ja mari olid igati kvaliteetsed ja söögiks sobivad, ning see otsustati ka ära kasutada. Kalast saadi 28 kilogrammi tuuramarja, millest oleks võinud elu anda ligi kahele miljonile järglasele. 26. juulil loodusmuuseumis peetud peiedega algas tuurale pühendatud mälestusnädal. Peiedele saabus hulgaliselt külalisi, nende seas ka keskkonnaminister Villu Reiljan ja kantsler Rein Ratas.
Oma kõnes avaldas Reiljan kahetsust, et hiigeltuur sellise juhuse läbi surma pidi saama. Akordionihelide saatel esitas Vello Orumets oma repertuaarist päevakohase loo «Jää hüvasti, Maria!». Peielauda ehtisid tuuramarja ja balõkiga saiakesed, mida pakuti külastajatele tasuta kogu mälestusnädalal.
Ülejäänud väärtuslik liha jõudis edasi restorani Gloria, kus sellest gurmaanidele delikatessrooga valmistati.