Tiia Kõnnussaar: ajaloo õppetunnid

Tiia Kõnnussaar Foto: Erakogu

Ligi aasta on möödas ajast, mil pagulasvood Euroopasse suurenesid plahvatuslikult ja Angela Merkel kutsus inimesi avasüli Saksamaale. See jagas inimesed teravalt kahte lehte. Vaidlused rändekriisi üle jõudsid sünnipäevalauda ja saunalavale. Aastaga on õpitud poliitilisi teemasid seltskonnas pigem vältima, et sugulastega mitte tülli minna, kirjutab kolumnist Tiia Kõnnussaar.

Kuigi suhtumine rändekriisi on Lääne- ja Ida-Euroopas hakanud omavahel mõnevõrra lähenema, on vaadete erinevus senini tuntav. Seda võib seletada erineva ajalooga siin- ja sealpool kunagist Berliini müüri.

Euroopa hilisajaloo poliitilised seisukohad on paljuski vormunud Teise maailmasõja koleduste mõjul. Eurooplased olid sõja lõppedes sunnitud otsa vaatama tõsiasjale, mida mõistus ei suutnud hoomata: inimsüdames võib olla kurjust, mis suudab hävitada kogu senise maailmakorra ja isegi tsivilisatsiooni. Sõjajärgsetel aastakümnetel on Euroopa tegelenud saadud traumaga ning püüdnud mõista, kuidas selliseid olukordi ära hoida.