Juhtkiri: rahvuslik segregatsioon: ühele mure, teisele siht (6)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karikatuur
Karikatuur Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Ruumiline segregatsioon Eestis süveneb ning eesti ja vene emakeelega rahvusrühmad kolivad Eestis teineteisest pigem eemale, selgus ajakirjas Demographic Research avaldatud Tartu Ülikooli teadlaste artiklist, mida esmaspäevane (11.07) Postimees tutvustas põhjalikumalt. Suvises meediapildis võib mõnigi oluline ühiskondlik teema pälvida leiget tähelepanu, kuigi kõnealuses valdkonnas peaksime olema iseäranis ettenägelikud, et vältida raskeid tagajärgi.

Soov elada omakeelses kogukonnas on ühelt poolt mõistetav ja loomulik, teiselt poolt kätkeb see tendents ohte. Juba varajane etniline segregatsioon, mis algab lasteaia- või koolieast, ei loo seda erinevust, mis võiks rikastada. Tekivad täiesti eraldi võrgustikud, mis omavahel ei kattu. Peaaegu ükskõik millise info liikumine võib sellisel juhul tekitada arusaamatusi ja vastuolusid. Eesti valdavalt venekeelsete piirkondade puhul oleme seda näinud.

Viimast saame kahjuks väita mitme Euroopa riigi kogemuse valguses. Üks asi on saada maitseelamusi rahvusrestoranis või osaleda mõnel värvikal kultuuriüritusel. Hoopis teine olukord tekib, kui etnilise kihistumisega samal ajal ja samas kohas areneb välja sotsiaal-majanduslik kihistumine. Kui meie silmade all sünnib geto, peaksime olema suutelised seda vältima.

Aga kui ühiskonnas leidub jõude, kes ei taha seda teha, vaid vastupidi, teevad kõik, et erisused süveneksidki? Üks vastus etnilise segregatsiooni vältimisel on kindlasti peidus koolivõrgus ja haridussüsteemis üldse, millele viitab Postimehe arvamusküljel rändeuurija Tiit Tammaru. Meenutades viimatisi arutelusid eesti- ja venekeelse hariduse teemal, tuleb paraku meelde näiteks osa Keskerakonna poliitikuid, kes ongi oma agenda ehitanud suuresti üles vastasseisudele, mille kaudu üritatakse iga hinna eest poliitilist profiiti lõigata. Ning sõnumite edastamiseks kõlbab kõik – eks räägi seda keelt ka Yana Toomi visiit Süüria diktaatori juurde ja iseäranis selle avalik selgitus.

Just etniline segregatsioon soosib ka nii-öelda munitsipaalerakondlust, nagu see pealinna näitel kujukalt paistab. Hääled saadakse kokku, kuid ühiskonna stabiilsus ja riigi terviklik areng osutuvad paraku ebaoluliseks.

Teadlaste tööd, kes rännet uurivad, tuleb kahtlemata tunnustada. Kõnealune uuring põhines rahvaloenduse andmetel. Samas on geograafid viimastel aastatel järjest edukamalt kasutanud mobiiltelefonide rändlusandmeid, mis aitavad arendada ettevõtlust ja (ühis)transporti, ent kust saab sisendeid ka üldisemate rahvastikuprotsesside uurimiseks. Tulemustest saame teha järeldusi, mida otsuseid tehes kasutada.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles