Vaadakem otsa faktidele. Pole kahtlust, et Tallinna tabasid eile lõuna paiku erakordselt tugevad äikesevihmahood. Kuid samasugune tõsiasi nagu lausvihm on ka pealinna kommunaalteenistuste suutmatus korduvaid uputusi vältida või vähemalt nende tagajärgi maksimaalselt leevendada.
Juhtkiri: minutitega uppunud linn. Korduv paratamatus? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole kuigi suur üllatus (see oli nii ka eile), et ametkonnad hakkavad kahju tekitavate loodusnähtuste puhul kiiresti rääkima mingist erakordsest vääramatust jõust. Kui mõned veendunud kommunistid ajaloost välja arvata, pole vist keegi kunagi tõsiselt lootnud loodusjõude valitseda, aga seekordse vihma vääramatuks jõuks pidamine on vahest siiski liialdus. Uputused tekkisid ruttu ning lisaks tänavatele jäid seegi kord vee alla keldrid, maa-alused parklad ja kaubanduskeskused.
Tugevates äikesevihmavalingutes, nagu eilne, pole meie suvedes midagi nii erakordset nagu näiteks 2005. aasta jaanuaritorm, mil merevee taseme järsk tõus põhjustas üleujutusi, purustusi ja nõudis ka inimelu. Piisab, kui vaadata mõne otsingumootori vahendusel juulikuiseid uudiseid ja aasta aasta järel näeme uputuste kordumist pealinnas, mis kipuvad olema ikka samades kohtades.
Neli aastat tagasi kuulutati Laagna teel aset leidnud uputuse ametlikuks põhjuseks Ülemiste liiklussõlme sadevoolukollektori ehitus. Süüdistati vana süsteemi, mille kitsad torud ei võtnud ootamatult maha sadanud suurt vihmaveekogust vastu. Kolm aastat tagasi valmis aga mastaapne sadevee ärajuhtimise süsteem koos Kadrioru kanalitega. Avamine oli Tallinnale kohaselt pidulik, linnapea Edgar Savisaar ise keeras sümboolse veekraani lahti. Jah, Kadrioru kanalite sillad on tõesti romantilised, nagu toona kõneldi, paraku upuvad autod Laagna teel suviste äikesevihmade aegu endistviisi.
Eile õhtul paistis pealinnas päike. Uputust meenutasid reoveehais, tavapärasest suuremad, visalt taanduvad loigud ja mõnes kohas ka porivaalud südalinnas. Linnavõim ei tohiks juhtunut siiski sama kiiresti ära unustada kui läbisõitev turist. Kui õpilane ühel ja samal eksamil mitu korda järjest läbi põrub, pole põhjust süüdistada ülesannete koostajat, vaid tuleb teema endale korralikult selgeks teha.
Tallinna kommunaalameti juhi Ain Valdmanni kinnitus, et sadevete ärajuhtimise eest vastutava Tallinna Vee esindajatelt hakatakse aru nõudma, näitab, et probleemi linna tasandil siiski tunnistatakse. Süüdlased süüdlasteks, kuid midagi tuleb ka ette võtta. Niisamuti peavad võimalike ehitusvigade osas järelevalvet teostama kaubanduskeskused, mida iga päev külastavad tuhanded inimesed.