Maanteeamet, kes tahab järgmisest aastast lasta A- ja B-kategooria juhiloa riiklikke sõidueksameid teha vaid kaheksas linnas ja Eesti vabariigi 100. sünnipäeval juba vaid kuues, paistab lähtuvat deviisist «Raske õppustel, kerge lahingus».
Juhtkiri: mida sa seal Põlvas ikka sõidad (2)
6. juuli 2016, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka maanteameti peadirektor Priit Sauk kinnitas, et tsentraalse eksamikeskuse loomine võimaldab tagada, et eksamineerijad on kompetentsemad, korruptsioon väheneb ja liiklusesse jõuavad autojuhid, kes on õppinud ka keerulises olukorras toime tulema. Jääb aga küsitavaks, kas neid eesmärke teenib ka see, et sõiduõpe ei ole enam nii kättesaadav.
Tõsi, teooriaeksami ja teiste kategooriate sõidueksamite tegemise võimalus jääb alles igale poole, kus on maanteeameti esindused – kolmel päeval nädalas avatud Haapsalus, Kärdlas, Kuressaares, Jõgeval, Valgas ja Raplas, kust see alles eelmisel nädalal sootuks kaotada taheti, ühel päeval Põlvas. Sõidueksami sooritamiseks tuleb sõita aga Tallinna, Tartusse, Pärnusse, Rakverre, Viljandisse, Jõhvi, Kuressaarde või Kärdlasse, 2018. aastaks kaoksid sellest nimekirjast Jõhvi ja Viljandi.
Seejuures jäävad eksamid alles Kärdlas, kus on kõige suurem läbimisprotsent (84), mida peetakse liigse leebuse või liiga kergete olude märgiks. Kärdlale järgneb Kuressaare, kus eksami sooritab 72 protsenti üritajatest, ka see jääb – geograafiliste iseärasuste tõttu, kinnitab maanteeamet. Mere ületamine sõidueksami tegemiseks on tõepoolest keerulisem kui maad mööda sõitmine, ent kogu Kagu-Eesti Tartusse saatmine näib siiski nende liigse äralõikamisena. Selleks, et teha kindlas linnas eksam, peab autojuhikandidaat just nimelt seal ka harjutama – seda, et sõidueksam pole igapäevaliiklemine, teavad ka kogenud autojuhid, kes kardavad võimalikku korduseksamit kui tuld. See tähendab, et linna pole vaja sõita mitte ainult eksamiks, vaid ka harjutamiseks, mis vähendab oluliselt kohalike sõidutundide mõttekust. Hoopis enam on aga vaja nii aega kui raha, mida võib nappida. Kui teenuse ei ole enam nii kättesaadav, võib hoopis kasvada maapiirkondades sõiduõiguseta liiklevate noorukite hulk, mis töötaks vastu igasugustele liiklusohutuse parandamise eesmärkidele.
Ametlikku statistikat vaadates muutub küsitavaks ka, kas tõepoolest vähendatakse sõidueksamite kindlatesse punktidesse koondamisega korruptsiooni. 2015. aastal peeti korruptsioonikahtlustusega kinni seitse maanteeameti eksamineerijat: üks Narvas, viis Tallinnas ja üks Sauel. 2016. aastal kaks eksamineerijat Tallinnast.
Eksamineerijate ja liiklejate kompetentsi parandamiseks on ilmselt ka muid mooduseid kui teenuse kättesaadavuse vähendamine. Kagu- ja Ida-Eesti eksamipaikade nimekirjast välja jätmine mõjub kõige enam siiski sammuna, mis koondab inimesed ikkagi vaid teatud tõmbekeskuste ümber.