Kui kunagi suureks saan, saab minust näitleja – selline unistus oli teises klassis pea igal mu sõbral. Kümneaastasena tegingi ma lõpuks oma näitlejadebüüdi ja mängisin Kivirähki kirjutatud lastenäidendis «Vapper Keefir» keeduvorsti.
Eva-Lotta Kivi: Eesti poisi Hollywoodi unistus (2)
5. juuli 2016, 12:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istusin, suur roosa poroloon ümber, laua all ja pomisesin oma repliike. Minu «kirg» näitlemise vastu kadus hiljem ja nagu kord ja kohus, läksin ma pärast keskkooli hoopis Tartu ülikooli.
Jõgeva poiss Artur Rehi aga Eesti kõrgkoolidesse minna ei taha, sest tema suur unistus ongi saada näitlejaks, õigemini filminäitlejaks, ja õppida Hollywoodis. Ta sai sisse ühte vanimasse Ameerika näitekooli. Õppemaks ja elamiskulud on seal aga suured: kokku ligi 50 000 dollarit aastas. Eelmisel aastal pantis Rehi perekond oma maja, et võtta õppemaksu tasumiseks pangast laenu. Nüüd on aasta möödas. Kuidas leida raha õpingute jätkamiseks? Nii-öelda mees metsast, kes tahab juba pärast keskkooli lõppu välismaale õppima minna, riigilt kultuuristipendiumit või rahvuskultuurifondilt raha ei saa. Stipendiumi saab pigem see, kellel on kaalukad soovitajad või kraad mõnest Eesti kõrgkoolist juba ette näidata.
Rehi pöördus abipalvega sadade ettevõtete poole, kuid on saanud ikka ja jälle eitava vastuse. «Meie näitlejaid ei toeta!» Andekas noormees ei kavatse siiski oma unistusest loobuda. Ta korraldab õppemaksu kogumiseks heategevusoksjoni. Oksjoni tarvis on oma skulptuuri annetanud juba Endel Taniloo ja maali Ilmar Kruusamäe. Jah-sõna on öelnud Tauno Kangro, Art Allmägi, Hille Palm ja Aime Kuulbusch-Mölder. Moraalselt on Jõgeva noormehe pingutusi toetanud ka hulk siinseid kultuuritegelasi, näiteks Märt Avandi, Tiit Sukk, Andrus Vaarik, Peeter Rebane ja Ivo Linna.
Mõnelgi võib tekkida küsimus, miks riik või võõrad inimesed peaksid toetama mingi suvalise tüübi õpinguid. Kus on tõestus, et ta üldse näidelda oskab või miks ta meie lavakunstikoolis ei õpi? Ega minagi saa pead panti panna, et ta ülimalt andekas on. Võin vaid öelda, et 150st õpinguid alustanud noorest on nüüdseks järele jäänud andekamad ehk täpselt pooled – ülejäänud on välja praagitud. Rehit igatahes välja ei praagitud.
«Eestis filminäitlejaid ei koolitata ja turu väiksuse tõttu ei ole sellel ka mõtet. Sellepärast võiks riik pakkuda stipendiume erialadele, mille jaoks spetsialiste Eestis ette ei valmistata,» arvab Balti Filmi- ja Meediakooli direktor Katrin Saks. Kui ka see pole piisavalt mõjuv põhjus Rehi-taoliste noorte toetamiseks, siis võiks õla alla panna igaüks, kes on kunagi lausunud, et teatrinäitlejad ei sobi filmidesse mängima, sest nad mängivad üle.
Ka Saks ütleb, et kahjuks näitavad mitmed meie filmid, et vaid vähestel näitlejatel on hea kaameratunnetus. Seega, miks mitte koolitada oma filminäitlejaid seal, kus vastavad võimalused ka olemas on?
Eva-Lotta Kivi on Postimehe kultuuritoimetuse suvereporter.