Käimas on jalgpalli EM, tulemas kergejõustiku EM ja olümpiamängud. Neid kannab üle ETV. Peaks olema enesestmõistetav, et ülekannetes edastatakse infot. Tegelikult edastatakse ka palju müra.
Uno Liivaku: millal spordireporterid lõpuks hääldama õpivad? (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda on tehtud aastakümneid, sellele on palju kordi tähelepanu juhitud, kuid ETV pole suvatsenud müralt infole üle minema. Eeskätt pole vist küll ükski ETV reporter võtnud vaevaks ära õppida mitte üheainsagi keele hääldamise eeskirju. Selle tagajärjel pakutakse ikka veel nt ungarlase Nagy nime häälduseks Nagi. Õige on Nodj (eesti keeles suur). Nimel ja selle värdhääldusel on kõigega kokku üks ühine häälik – n! Paar korda on viimasel ajal mainitud Hispaania omaaegset jalgpallurit, kelle nimi on Xavi. Üks reporter arvas, et ta nimi on Šavi, teine, et Ksavi. Mehe nimi on Havi. Aina on pakutud Hollandi kergejõustiklase Gevaerti nimeks Geväärt. Daami nimi on Gefaart.
Muide, ega teisedki ETV-lased viitsi nimede hääldust kontrollida. Kuude kaupa on pakutud Türgi presidendi nimeks Erdogani. Kellelgi pole pähe tulnud järele vaadata, mida tähendab ğ. See ei tähista häälikut, vaid seda, et talle eelnev täishäälik on pikk, seega Erdooan. Loetelu jätkamisel pole erilist mõtet. Müra on müra.
Aastakümneid on lastud eetrisse reportereid, kes on hädas eesti keele ja loogikaga. Praeguse EMi ajal väitis üks reporter, et jalgpallur N «jäi enda alla», teine, et N «mängis läbi jala palli». Ka neid näiteid võiks lisada sadade kaupa.
Oleks kena, kui juhtkond kiiresti ja avalikult teatavaks teeks, kas ETV peab info asemel müra edastamist lubatavaks või koguni soovitavaks. Või ehk õpetaks (õppimisvõimelised) reporterid pakkuma kuulajaile infot, mitte müra.