Šotimaa räägib iseseisvumisest, peaminister David Cameron astus tagasi, valitsuse liikmed lahkuvad ning Briti Töölispartei ja Konervatiivide vahel käib kodusõda – sellest kõigest on saanud osa Suurbritannia igapäevaelust. Sinna hulka saab arvata ka kokkuvariseva naela kursi ja küsitava majandusliku tuleviku. Postimees kogus kokku kümme võimalust, mis saab edasi.
Tagasiastumisavalduse teinud peaminister David Cameron nõustub, et ainus legaalne viis lahkumiseks on Lissaboni leppe artikkel 50 kasutamine. Kõige rahumeelsema stsenaariumi korral laseks Suurbritannia kohe (väga ebatõenäoline) artikli käiku, mis tähendaks kaheaastase lahkumisperioodi algust.
Suurbritannias on alanud poliitiline kokkuvarisemine. Kaks suuremat parteid peavad sisuliselt kodusõda ja Šotimaa ähvardab lahkuda või Brexiti otsust blokeerida. Kuna referendum ei ole seaduslikult siduv, võivad valitsus ja parlament seda lihtsalt ignoreerida. EL võiks oma igapäevaelu juurde tagasi minna, kuid referendumi tõttu muutus tühiseks Cameronile veebruaris pakutud erilepe.
Brexiti pooldajad on pikka aega olnud kahtlustavad artikkel 50s sätestatud kaheaastase limiidi suhtes ja öelnud, et punkt tuleks käiku lasta alles pärast uute lepete tegemist. Globaalne norm on viis aastat. Selle aja jooksul oleksid britid täieõiguslikud ELi liikmed. Stsenaarium on aga Brüsseli suurim õudusunenägu, kuna pikad läbirääkimised tähendaksid tähelepanu hajumist muudelt probleemidelt ja teised jõud võivad hakata seda ELi vastu ära kasutama.
Artikkel 50 tähendab välja astumist, mitte pöörlevat ust. EL rõhutab, et pärast käiku laskmist ei saa seda tagasi võtta. Mõned vaidlevad sellisele lõplikkusele vastu ja osa briti advokaate väidab, et väljaastumise otsust annaks tühistada ka pärast artikli käiku laskmist.
Mõned Brexiti kampaania liikmed on vihjanud, et Brexit on Suurbritannia jaoks hea trump veel paremate osalise liikmelisusega tingimuste saamiseks. ELi liidrid on selle võimaluse aga kindlameelselt kõrvale lükanud, kartes, et brittidele järeleandmine võiks panna ka teisi liikmeid paremate tingimuste nimel seesuguseid võtteid kasutama.
Suurbritannia võib üritada liituda näiteks Norra või Islandi eeskujul Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooniga, säilitades ELiga lähedased majandussuhted. See võiks ELile isegi sobida, kuid briti liidritel tuleks Brexiti pooldajate hulgas teha suurt veenmistööd, sest see ei vähendaks migrantide ligipääsu riigile ja Suurbritannia panustamist ELi eelarvesse.
Üks ekstreemsemaid stsenaariume on, et Brexiti mõju ELile võib olla nii katastroofiline, et Euroopa läheb tagasi algusesse ja loob uue liidu, kuhu võib kuuluda ka Suurbritannia.
Mõned Brexiti pooldajad on öelnud, et kui väljas olemine ei tööta, võiks Suurbritannia ELiga lihtsalt uuesti liituda. See on tõsi, kuid britid ei saaks mitte mingeid soodustusi peale nende, mis on riigile 43 liikmesoleku aasta jooksul antud.
Mõned šotlased loodavad Brexitit vältida Ühendkuningriigist välja astumisega. Idee, et iseseisev Šotimaa võiks kuidagi Suurbritannia koha ELis üle võtta, naerdi aga Brüsselis välja.
Ehk uus briti valitsus jalutab lihtsalt minema. Nad võiksid käiku lasta artikkel 50 ja legaalselt 2019. aastal lahkuda. Samas võivad nad seda protsessi ka ignoreerida ja kohe lahkuda. See mõjutaks küll nende usaldusväärsust osana rahvusvahelise õiguse süsteemist, kuid EL ei saaks sellise käigu puhul mitte midagi teha.