Õpetajate Lehes sel reedel: ujuma õppimisest, sõnadest tegudeni, Maa terviseprobleemidest

Liisa Tagel
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: ÕL

Õpetajate Lehes 10. juunil: 

Kas kool peab õpetama lapsed ujuma?

«Kool peaks andma lapsele ujumisoskuse, kuid praegu ta seda ei tee,» tõdeb Eesti ujumisliidu «Veega sõber» projekti juht Helen Link, kelle sõnul ei ole õppekavas ette nähtud 25 meetri läbimise nõue veel ujumisoskus. Võimalused ujumistunde läbi viia on Eesti eri piirkondades väga erinevad ning uuringud ja analüüsid näitavad, et piisava ujumisoskuse omandab praegu alla poole lastest.

Kool kui väikevalla arengumootor

«Väätsal renoveeritakse koolimaja liginullenergia hooneks, õpilased koolitavad õpetajaid digitargaks ja disainivad ise koolimööblit. Neil on lisaks koolilehele ja -raadiole ka oma telekanal,» kirjutab «Noored kooli» programmi vilistlane Sandra Fomotškin.

Kuidas jõuda sõnadest tegudeni?

Liiga sageli on Eestis võrdse kohtlemisega tegelemine justkui tüütu kohustus, mis tuleb ära teha selleks, et arengukavasse linnuke saada või et Brüsselisse saadetav aruanne täidetud saaks, kirjutab ajaloolane Aro Velmet.

Tartu Herbert Masingu kool unistab uuest kodust

Käitumis-, tundeelu- ning psüühikahäiretega lapsi õpetav Tartu Herbert Masingu kool andis õppeaasta lõpul toimunud orienteerumispäevaga märku, et õpilaste kasvanud hulga tõttu ei mahuta enam praegusse majja ja vajadus uue kodu järele on väga suur.

Vahel on piinlik olla parem ...

6. juunil tähistas Gustav Adolfi gümnaasium oma 385. aastapäeva haridusteemalise ümarlauaga teemal «Tasuta ja tasulise hariduse piir Gustav Adolfi gümnaasiumi näitel».

Järveküla kool sai katuse alla

Harjumaal Järvekülas avatakse uus kool, kus pannakse rõhku matemaatikale, võõrkeeltele ja koolidemokraatiale. Kui mujal Eestis koole suletakse, siis Harjumaal on vastupidi – Rae valla Peetri alevis avab 1. septembril uksed uus Järveküla põhikool. Arvatakse, et uuele koolimajale tuleb kolme-nelja aasta pärast rajada ka juurdeehitis, sest Rae vallas on lapsi üha rohkem.

Midagi väga konkreetset peab valmis saama ...

Projektipõhise õppe rakendamise näiteid leiab igast kutsekoolist. Paljudel koolidel on oma õppemajandid ning -aiandid, harjutusfirmad, restoranid, juuksuritöökojad, õmbluskojad jne. Neid ühendab üks: asi tehakse valmis algusest lõpuni. Paraku on projektipõhisel õppel veel arenguruumi.

Globaalprobleemid – need on eelkõige suure tähega Maa terviseprobleemid

Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere tõdeb, et retoorikas kõlab ju kenasti, kui faktide tuupimiselt on mindud üle suure pildi ehitamise õpetusele, aga suure pildi ehitamiseks on fakte tarvis.

Rõõmustavad muusikavaldkonna uurimistööd

30. mail toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemias õpilastöid tutvustav konverents. Kava koostas ja esinemisi juhtis koolimuusika instituudi juhataja Kristi Kiilu. Meeleolu lõid EMTA tänavused magistrandid, tulevased muusikaõpetajad. Lisaks konverentsil esinejaile ja nende juhendajatele osales hulk muusikaõpetajaid. Konverentsi saatesõnad ütles helilooja Helena Tulve ning järgnes kaheksa õpilasettekannet. Iga tööd analüüsis EMTA vastava valdkonna õppejõud või magistrant.

«Esimene sõna, mis ma eesti keeles ära õppisin, oli «tere»»

Tallinna Kullerkupu lasteaias on septembrist alates vabatahtlikuna ametis 26-aastane Malela Idjabe Makuale, kelle esivanemad on pärit Aafrikast. Rühmaõpetajad leiavad, et noormees on sündinud õpetaja.

Raivo Trass õpetab algklassilapsed näitlema

«Pedagoogikast ei tea ma midagi. Ma räägin nüüd lavastaja seisukohast. Last tuleb võtta nagu omasugust,» väidab lavastaja Raivo Trass. Trassil on lastega töötamiseks omad nipid: «Mina kiidan neid. Ka siis, kui asi kohe välja ei tule.»

Ametikooli poisid asusid teatrile appi

Suvelavastuse «Maailma otsas» tarvis ehitati Rakveres Pika tänava sisehoovi lava asemel lausa linnak. Kuna töö oli mahukas, otsis teater koostööpartnerit. Appi tuli Rakvere ametikool. Õpetaja Raiko Kaasiku juhendamisel aitasid ametikooli poisid teatrilinnakul kerkida.

Õnn oli meie ilusa õpetaja käest kinni hoida

«Kui kõige esimesel koolipäeval pärast vahetundi klassi tagasi läksime, ronis Olev pingi peale püsti ja upitas aknast vaadata, kas õpetaja juba tuleb. Nii kui õpetaja klassi astus, tõstsin mina käe: «Õpetaja, see poiss seisis püsti!»» meenutab Jüri Vlassov «Elupildi» rubriigis oma oivikupõlve ja õpetajasse armumist.

Taanist Tallinna. Läbi Aafrika

Mis võib kümme aastat võõrsil olnud maailmaränduri Eestimaale tagasi tuua? Taanis õppinud ja Aafrikaski lapsi õpetanud Kristin Külma meelitas 2013. aastal koju Euroopa kooli avamine Tallinnas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles