Mõnikord võib sõnu uskuda, mõnikord saame sõnu uskudes petta. Ning siis on vesi ahjus, nagu juhtus väikesel Peebul Eno Raua raamatus «Peep ja sõnad». Sõna-sõnalt ei tasu võtta ka siinse loo pealkirja: ei hakka meie presidendikandidaadid ega kandidaatide kandidaadid üksteisega võidu ajama ega äsja tärganud põllukultuure segamini sõitma. Need kaks sõna, ralli ja põld, figureerivad meie poliitilises kõnepruugis hoopis teises tähenduses, kui oleme seni harjunud.
Ralli-sõna on eesti keelde laenatud inglise keelest (sinna omakorda prantsuse keelest) ja kitsama sisuga, kui on inglise keeles. Inglise rally võib nimisõnana olla kihutuskoosolek, taaskogunemine, meditsiinis või majanduses millestki toibumine, motospordis teatav võidusõit ja tennises kiire lõppmäng. Eesti sõnastikesse ilmus ralli seitsmekümnendatel. 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatus on olemas ralli, ralliauto ja rallisõitja, kõik märgitud sporditerminiteks. Tegusõnu veel ei paista, kuid rallima tuleb järgmisel kümnendil Tiiu Erelti väikese uudissõnastiku kaudu ning rallitama-sõna alles ootab sõnastikesse võtmist.
Nüüd on aga meie sõnavarra siginenud pesake ralli-liitsõnu, millel spordiga enam suurt pistmist ei ole: osturalli, hinnaralli, palgaralli, viinaralli, ehitusralli, kinnisvararalli, maksuralli, aktsiisiralli, laenuralli, võlaralli, aktsiaralli, börsiralli ning isegi beebiralli – viimane ei käi mitte tittede vahel, vaid titetegemises. Mõni neist sõnadest, nagu ostu- või beebiralli, toob mõttesse buumi. Seegi on meil inglise laen, aga natuke varasem, on olemas juba 1960. aasta õigekeelsussõnaraamatus. Nüüd näib, et majanduse sõnavarast pärit buumi kõrvale või asemele astub spordisõna ralli.
Ralli-liitsõnade loojad on rakendanud piltlikkust, mis ei mõjugi sedapuhku väga võõralt: nagu autorallil autod nii uhavad näiteks osturallil ostjad ja hinnarallil hinnad üksteisega võidu. Teine asi on presidendiralli. Ei teagi nüüd, kas sellegi taga on piltlikkus – presidendiks pürgijate võiduajamine – või oleme lasknud end mõjutada inglise keelest, kus rally võib olla ka kihutuskoosolek. Miks ei võiks presidendiks pürgijad, olgu Eestis, kus on praegu lausa presidendibuum, või ka USAs, teha vana viisi kampaaniat?
Kust tuleb aga ütlemine, et presidendivalimised lähevad põllule? Kas see on kohmakas viide välitöödele? Või on siin seos valijameestega, kelle hulgas on rohkesti maarahvast? Põllu-sõna ilmus välja juba üheksakümnendate aastate keskel, kui võistlesid Meri ja Rüütel, kuid põllumeeste toetusest jäi Rüütli võiduks väheks. Paistab, et vana metafoor on nüüd jälle üles korjatud, sest sõnavõtjad kõrvutavad valimiskogu taas põlluga.