Juhtkiri: presidendivalimised tüürivad valimiskogusse

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Kaks eilset uudist muutsid oluliselt pilti ees ootavatest presidendivalimistest. Seni kestnud «kandidaadi kandidaadi pretendentide» ajajärk hakkab sellega läbi saama. Üksiti kasvas oluliselt tõenäosus, et riigikogus seekord presidenti ei valita ning hääle saavad valimiskogus peale 101 riigikogu liikme anda ka 234 kohalike volikogude esindajat.

IRLi ja Vabaerakonna juhtorganite toetus Allar Jõksile teeb temast esimese kandidaadi, kellel võiks riigikogus olla 22 toetushäält ehk piisavalt selleks, et riigikogus kandideerida.

SDE juhatuse otsus kinnitada presidendikandidaadiks Eiki Nestor nõuab erakonnalt lisahäälte otsimist. Vastasel juhul jääb Nestori laeks kandidaadi kandidaadi staatus. Kui SDE ei muuda oma otsust ja jääbki Nestorit toetama, siis tüürivad valimised valijameeste kogusse. Arvestades Reformierkonna ja Allar Jõksi mitte just kõige soojemaid suhteid, kinnitab see veelgi seisukohta, et presidendivalimised lõppevad valimiskogus.

Eiki Nestori toetamine Vabaerakonna ja IRLi poolt on ülimalt ebatõenäoline, sest sellist sammu peetakse poliitiliselt viljatuks. Sama ebatõenäoline on ka kolme eelpool mainitud erakonna toetus Reformierakonna võimalikule kandidaadile, olgu selleks siis Marina Kaljurand või Siim Kallas. Reformierakonna 30 häält tagavad nende kandidaadile kindluse kandideerida riigikogu kõigis voorudes ning seejärel juba ka valimiskogus.

Kui kandidaadid on ametlikult kinnitatud, on keeruline neist kiiresti lahti öelda ning see pingestab olukorda veel. Ent isegi nelja erakonna – IRLi, SDE, Vabaerakonna ja Reformierakonna – häältest ei piisa, et riigikogus presidenti valida. Puudu jääb üks hääl ning see tähendab, et mängu tuleks kaasata ka Keskerakond või EKRE või vähemalt keegi nende ridadest.

Kui ka tegelikult oleks koalitsioonierakondadel soov ja suutlikkus valida tulevast presidenti riigikogus, siis oleks ühtse kandidaadiga juba välja tuldud või oodatud kandidaatidele kindla toetuse avaldamisega augustini. Pigem osutab eilne uus mänguseis siiski sellele, et kogu eelseisvat suve soovitaksegi kasutada oma kandidaatide abil poliitilise profiili tõstmiseks ning ollakse valmis riskima võimalike ootamatustega valimiskogus.

EKRE on osutanud soovile esitada valimiskogus kandidaadiks oma esimees Mart Helme. On kõneldud analoogiast 2001. aasta valimistega, mil Villu Reiljan rääkis piltlikult öeldes saunaõhtutel omavalitsustegelastega presidendiks Arnold Rüütli. Tasub tähele panna väga olulist erinevust toonase olukorraga. Rahvaliit oli tõepoolest tugev maaomavalitsustes. EKRE sai aga 2013. aasta volikogude valimistel kõigest 1,3 protsenti kõigist häältest Eesti peale kokku. Sellelt stardipakult pole Reiljani vägitükki võimalik korrata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles