Kõikjal maailmas võib välja tuua puudusi, kirjutab Eesti Maaülikooli maaehituse osakonna insener Sirje Keskküla vastuseks tänasele Kaire Uuseni arvamusloole «10 asja, mis vähendavad Eesti väärtust».
Vastukaja: Eesti pole ainus paik maailmas, kus midagi halvasti on (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olen paljuga, mis kirja pandud nõus.
Esiteks
Eriti olen nõus sellega, et me ise ei väärtusta eesti keelt. Kahjuks saab selline suundumus alguse keskkoolist. Koolilõpetajad ei oska kirjutada. Nõme on öelda, et meie omal ajal, aga ometi ütlen. Meie kirjutasime koolis 11. klassis igal nädalal ühe kirjandi, miinimumpikkusega 3,5 lk. Tavaliselt tegime seda reedel. Esmaspäevase eesti keele tunni ajal analüüsiti kirjutamisoskust. Mina olin oma klassi üks kehvamaid, sest ei osanud kirjandust analüüsida, see oli tollal põhiteemaks. Samas sain kirjutamise kogemuse ja sellest on alati kasu olnud.
Praegused lõpetajad suudavad hädavaevu 1,5 lk teksti kokku kirjutada ja seegi on vigu täis. Sama nigel seis on matemaatikas. Kui kool on võimalik lõpetada matemaatikat peaaegu oskamata, siis minnakse ülikooli õppima vaid nn pehmeid erialasid ja juurat. Vaja oleks aga rohkem insenere, õpetajaid, inimesi kes oskaksid kirjutada, arvutada ja õpetada.
Teiseks
Nõustun sellega, et me ei oska ennast reklaamida. Samas ei korjata ka Soomes tavalisi õunu puude alt, vaid süüakse ainult neid, mis on kasvatatud aiandites ja mürgitatud nii, et ühtki ussiauku sees ei ole. Pärast korjamist aga enamasti säilitusainetega üle valatud, et kaubanduslik välimus säiliks. Ma ei ole sugugi veendunud, et selline õunakasvatus pikas perspektiivis inimeste tervisele hästi mõjub, aga kahjuks süüakse sageli silmadega. Kui õunasortidest edasi rääkida, siis meie kohalikud sordid ongi põhiliselt kohe söömiseks ja kaua nad ei seisa. Või siis tuleks õunad mahlaks ajada. Seega antud näide ei ole eriti asjakohane.
Kolmandaks
Tõesti on kahju, et NL aegsed ehitised ja ka osa elamuid on lagunenud ja tühjad. Õigus on, et riik peaks toetama rohkem ääremaadel olevat tootmist. Mingil ajal ka pakuti vanade hoonete lammutamistoetust. Kasutasid seda ilmselt vähesed, sest puudus oskus sellist toetust taotleda.
Neljandaks
Mida sest kraaniveest rääkida, kui linnade puitmajade rajoonis on sageli veel kasutusel kuivkäimlad. Ei ole neid enam õnneks palju, aga mõned ikka veel on. Välismaalased ainult ei tea seda.
Viiendaks
Kuna kõik Eestis tegutsevad suurpangad on välisomanduses, siis ilma kinnisvara tagatiseta ei anta eesti ettevõtetele isegi laenu mitte. Aga selles ei ole küll eestlased süüdi. Mõni rootslane võiks peeglisse vaadata ja küsida, miks Rootsi pangad eestlasi nöögivad. Mul on pakkuda ka vastus: laenuraha antakse oma poekettidele, et need saaksid laieneda. Selline konkurents aga töötab hindu suurendavalt. Kui Eesti on kaubanduspindade poolest inimese kohta Euroopas kolmas, aga palgatasemelt ma ei teagi kus, siis kuidas on võimalik, et kaubandusettevõtted saavad laenu, aga kinnisvara tagatiseta (rendipinnal tegutsev) tööstusettevõte ei saa?
Ja vaesusest rääkides võib öelda, et võõra silmas märgatakse pindu, aga oma silmas palki ei panda tähele. Mina olen hämmastusega vaadanud, kuidas kodutu talvel Soomes end prügikasti magama sätib. Soome prügikastid on muidugi rangelt jaotatud, erineva prahi jaoks erinev kast ja seega paberikastis on soe ja puhas. Kusjuures põhjamaades on vaesust kõige vähem.
Ka Pariisis olen pannud tähele, et sildade alla kogunevad õhtuti inimesed, kellel ei ole kodu. Sageli kulgevad seal konstruktsioonide sees soojavee torustikud ja seal on soe magada. Kõigi maailma suurlinnade ümber on vöönd, kus elavad vähekindlustatud inimesed suisa barakkides, kus ei saa rääkida ka kraanivee kättesaadavusest. Sinna tavaliselt turiste ei viida ja sellise koha olemasolugi eitatakse.
Kui tahad vaesust leida, siis seda leiab igalt poolt maailmas. Tulin just tagasi Portost ja panin seal olles tähele, et peatänavate ääres südalinnas on nurgamajad täiesti lagunenud.Põhjus on ilmselt sama mis Eestis. Muinsuskaitse nõuab originaali taastamist ja omanik tahab palju raha saada. Linnapilt on seetõttu kole. Äärelinnas oli selliseid maju lausa ridamisi. Muidu on aga Portugal imekaunis ja Porto linngi, seega tuleb loota, et pikapeale elu paraneb.
Seega, kui välismaalastega ringi liigute ja nad meid kangesti kritiseerima kipuvad, võiks vahel ka nendepoolseid vääratusi välja tuua, ehk siis muutub suhtumine leebemaks. Teiegi oma artiklis teete ju Eestit maha, mis sest, et justkui välismaalaste silmade läbi vaadatuna.