Tarmo Pikner: Putin käis Kreekas lääneriike kirumas

Tarmo Pikner
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Pikner
Tarmo Pikner Foto: Erik Prozes

Kutsumata külaline, Venemaa isevalitseja Putin, väisas Euroopa Liitu, tuues kaasa paha haisu, jättes maha porised saapajäljed ja sealjuures sajatades võõrustajaid. Meie oma terasmees Terras ei jäänud võlgu ja lajatas vastu ameerika Patriotidega ja eesti patriootidega, kirjutab arvamusportaali kolumnist Tarmo Pikner.

Kutsumata külaline ähvardas oma võõrustajaid

Kuigi riigipeadele justnagu viisakeelde ei kehtestata, on Venemaa liider Vladimir Putin olnud seni solidaarne oma viisadeta oligarhidega, hoides pingsalt Euroopa Liidust eemale. Näis, nagu olnuks ka Putinil viisakeeld. Pool aastat pidas ta vastu, enne kui julges end näole anda.

Nüüd siis külastas Putin olümpiamängude sünnimaad, sokutades end arrogantse Kreeka peaministri Tsiprase külaliseks, kellega Putinil ammu soojad suhted soolas (võrdluseks Putini sõbrasuhted veelgi arrogantsema, kunagise Itaalia peaministri Berlusconiga).

Nagu Euroopa Liidu kutsumata külalisele kombeks, kukkus vene isevalitseja sajatama oma võõrustajaid. On ju Kreeka ELi ja NATO liige ja kui sellelt tribüünilt, Tsiprase kõrval seistes, kostuvad ähvardused n-ö progressiivse lääne suunas (EL, NATO), siis see on juba ülim nahaalsus. Lisaks võttis Putin sihikule ehk paigutas (esialgu küll sõnades) risttule alla Rumeenia riigi, sama ähvardus tabas ka Poolat.

Eriti tähelepanelik peaks olema Putini väljaütlemisele Krimmi kohta: see küsimus on igaveseks lõpetatud ja Venemaa ei aruta sel teemal kellegagi. Sellega on siis pandud järjekordne punkt Venemaa poolt annekteeritud alade staatuse küsimustes. Kui arutelu ühelt poolelt ei tule, siis teisel poolel pole, kellega arutada. Punkt. Mis ei tähenda muidugi seda, et peaksime «punktile» järgnevat olukorda heaks kiitma – seda enam peame olema valmis välistama järgmisi «punkte».

Teise külma sõja võidurelvastumine

Seekordseks Putinit ärritavaks punaseks rätikuks on osutunud USA raketitõrjebaaside paigaldamine Rumeeniasse ja Poolasse. Ei saa Putin ometi tunnistada, et euro-ameerika poolt vaadatuna on tegemist kaitsealase relvastusega (eelkõige võimaliku rünnaku vastu Lähis-Ida suunalt), mitte ründava rauaga. Putini jaoks on see üks ja sama sõjaraud ja sellele on Venemaal oma vastukäik ammu valmis ja osaliselt ka ennetavalt tehtud, nihutades oma sõjavägesid üha lähemale ELi idapiiridele.

Ühtlasi tähendab see lähenemist ka Eesti-Vene kontrolljoonele, kus veel piiripostegi maas pole ja alles vaieldakse piirirajatise kruusa kaevandamise õiguspärasuse üle.

Meie oma terasmees Terras ei jäänud Putinile võlgu ja lajatas vastu ameerika Patriotidega ja eesti (baltimaade)patriootidega. Tema sõnul muudab ebapiisav õhutõrjevõimekus Balti regiooni Venemaa välkrünnakule haavatavaks ning NATO peaks kaaluma plaani Patriot-tüüpi rakettide paigutamiseks siia. Peamine mure selles kontekstis on Suwalki koridori kaitsmine Venemaa võimaliku Kaliningradi-Valgevene militaarsilla kavandamise eest.

Teisisõnu – kirjutatakse läbi juulikuise Varssavis toimuva NATO tippkohtumise päevakorda. Meie poolt vaadatuna on asjatundjaile vajalike pataljonide arv ja suurus teada. Nüüd jääb üle teekaardile Varssavis ka pitsatid peale saada ja sõdurisaapad jalga tõmmata.

Niisiis, igal tagajärjel on oma põhjus ja vastupidi ning pole ülearune märkida, et käib aktiivne võidurelvastumine – samm sammu vastu, rakett raketi vastu, kilp kilbi vastu.

Oodates ja kartes olümpiamänge

NATO Varssavi tippkohtumisele järgnevalt tähtsaim sündmus on Rio olümpiamängud. Olümpiamängude ootamine on üks ütlemata tore aeg, kuid neid tuleb ka karta ja kartmise all ei mõtle ma mitte Zika viirust, vaid palju hullemaid viirusi.

Antiiksed olümpiamängud olid tähelepanuväärsed selle poolest, et kui ka sel ammusel ajal peeti sõdu, siis ometigi olümpiamängude ajaks vaikisid relvad. Tänapäevaste olümpiamängude puhul on paraku vastupidi. Lähiajalugu pajatab näidetest, kui normaalsed inimesed on parajasti seotud spordi võidukäigu sepistamisega, siis mitte-normaaalsed seevastu kavandavad hetkelise segaduse olukorras väikesi võidukaid sõjakäike.

Seega, ei tohiks teleka ees diivanil Rio spordipidustusi jälgides tukkuma jääda ja maha magada agressori halbu kavatsusi ja veel vähem tegusid. Võimaliku ohu kartus tuleb pöörata valvsuseks. Pealegi, pole venelaste osalemine Rio mängudel üldsegi kindel ja paistab, et lisaks ei jäeta varasematele venelastest olümpiasangaritele enam ühtegi medalit kaela, kuna need olid võidetud dopinguga. Seega, revanšivajadus on ilmne. Ja et Venemaale on sport poliitika, siis oodata võib kõike.


Tarmo Pikner on töötanud 18 aastat Saare maavalitsuses arendusjuhi ja välissuhete juhina ning samuti ELi programmisekretariaadis. Ta on endine Lümanda vallavanem ja kuulunud rahvusvaheliste organisatsioonide Eurohouse, B7 ja CPMRi juhatusse. Pikneri sulest on ilmunud raamat «Eesti orhideed».  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles