Jaak Madison: Brexit, Grexit ja julgeolek (16)

Jaak Madison
, riigikogu liige, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Madison
Jaak Madison Foto: Erakogu

Mida rohkem suve poole, seda enam on hirmutamist ja paanikakülvamist, et kohe-kohe juhtub tragöödia, kui Suurbritannia otsustab lahkuda Euroopa Liidust. Tegemist on ebaadekvaatse lähenemisega, sest kõik argumendid, mida esitatakse, pole vettpidavad, kirjutab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison (EKRE).

Vaataks mõnda neist argumentidest lähemalt.

Euroopa Liidu lagunemine on vaid aja küsimus

Esiteks väidetakse, et Suurbritannia lahkumine 23. juunil toimuva referendumiga, mis muuseas on ju meie võidupüha, tooks kaasa Euroopa Liidu lagunemise. Küsimusepüstitus on juba väär, sest liidu lagunemine pole mitte kas-, vaid millal-küsimus. Ajaloolist tendentsi arvestades pole küsimust, kas Euroopa Liit laguneb, vaid küsimus on tegurites, mis seda kiirendavad või aeglustavad. Seega peab meie tegevus arvestama mõlemat varianti: peame olema valmis nii nende liitu jäämiseks ja sellega liidu kestmise pikendamiseks kui ka brittide lahkumiseks ja sellega kaasnevateks tagajärgedeks. Peamine, mida nende lahkumine kaasa võib tuua, on ahelreaktsioon ehk referendumiideega tulevad välja ka järgmised riigid.

Tõenäoliselt võivad seda rida jätkata esimestena Ungari, Tšehhi, Slovakkia ja Taani. Avalikkes sõnavõttudes on see teemaks tulnud isegi Rootsis. See valikuvariant peab sellisel juhul ka Eestis, sest nagu konservatiivid on korduvalt rõhutanud: praegune aastast 2003 pärinev Euroopa Liidus tegutsemise mandaat on end ammu ammendanud ning edasise «integreerumisprotsessi» elik föderaliseerumise korral on vaja rahvalt uut mandaati. Sellega britid ka tegelevad ja see väärib austust.

EL pole sõjaline liit

Teine aspekt, mida brittide lahkumise kontekstis rõhutatakse, on julgeolek ja selle halvenemine liidu murenemisel. Esiteks, Euroopa Liitu ei loodud sõjalise koostöö arendamiseks, vaid ühtse majandusliiduna ning kui juba aluspõhimõtetes eksitakse, näitab see Euroopa Liidu olemuse fataalset muutumist ja selle eesmärkidest eemale nihkumist. Euroopa julgeoleku ja sellega ka Eesti peamine garantii on olnud NATO, kus Euroopa Liidu juhtriigid mängivad kahjuks vaid sümboolset rolli. Vähemalt mina ei tunne ennast magades rahulikumana, kui mõtlen liitlaste Saksamaa, Prantusmaa või Itaalia peale, sest ei tundu usutav, et need riigid sekkuksid sõjalise konflikti korral Venemaaga.

Siin tasub tähelepanu pöörata sõjaajaloolase Martin von Creveldi intervjuule (Diplomaatia nr 156, mai 2016), kus selle valdkonna vaieldamatu ekspert küsib ka ise tagasihoidliku skeptitsismiga: kas liitlased on nõus ka reaalses olukorras olema nii solidaarsed, kui nad on seda sõnades ja rahuajal? Tasub märkida, et 73 protsenti kogu NATO eelarvest on Ameerika Ühendriikide panus ja Euroopa kontekstis on just Suurbritannia suurimaid sissemaksjaid, ning lahkugu nad Euroopa Liidust või jäägu sinna  – NATO liikmesus jääb ja selles ei kahtle keegi.

Brexiti mõjutajad

Mis mängib aga peamist rolli referendumi tulemuses? Siin on kaks peamist asjaolu. Esiteks, kui suure turbulentsi saavutab lähema pooleteise kuu jooksul immigratsioonikriis, mis väljendub Euroopa Komisjoni aina suuremas surves jagada migrante kvootide alusel, muuta Dublini regulatsiooni ja sellega veelgi enam vähendada riikide suveräänsust. See kõik kajastub ka Suurbritannia avalikus arvamuses ja annab perfektse kampaaniamaterjali «Vote Leave’i» meeskondadele.

Teine avalikku arvamust mõjutav tegur on aga euroala kriis ja selle alatine murelaps Kreeka. Suurbritannia ei ole küll finantsliidu liige, nende õnneks, kuid eurotsooni kriiside mõju pole teps mitte väike ka seal. Pole vast üllatus, et järjekordsed probleemid Kreekale abipaketi väljamaksete tegemisel pole üllatus, vaid tegu on taas kord mitte kas-, vaid millal-küsimusega. Lähiajal tuleb ühe variandina arutlusele Kreeka võlgade kustutamine, mis brittide referendumi valguses on ideaalne ajastus – lahkumise tõenäosus saab hea tõuke.

Lisaks referendumile võib ka loomulikult Jürgen Ligilt võimaliku võlgade kustutamise valguses üle küsida, kuidas nende kasulike intresside ja investeeringutega Kreekasse oligi. Mida meie aga riigina ei tohi teha, on sekkumine brittide siseasjadesse. Meie kohustus on austada nende otsust, olgu selleks lahkumine või jäämine, sest hoolimata 23. juuni otsusest jäävad britid strateegiliseks partneriks julgeoleku küsimustes nii või teisiti.

Mis puudutab aga julgeolekut saabuva suve kontekstis, on väga suure tähtsusega kuupäevad 8. ja 9. juuli, mil toimub NATO tippkohtumine Varssavis ning otsustada võidakse ka liitlasvägede kohaoleku suurendamine Balti riikides. Tõenäosus, et see otsus tehakse, on üpris suur, kuid küsimusi tekitab Venemaa võimalik tegevus pärast sellist otsust. Viimaste kuude sõjalise aktiivsuse kasv Läänemere piirkonnas on otseses seoses ka Varssavi tippkohtumisega ja võib ennustada selle muutumist jõhkramaks pärast 9. juulit.

Ajalooliselt on Venemaa olümpimängude aastail ja suvekuudel olnud aktiivne ning halbade juhuste kokkulangemisel ei pruugi ka tänavune aasta erand olla. Mida me peame selles olukorras tegema? Tuleb tunnistada tegelikkust, tegutsedes ka plaanide B ja C nimel, sest plaan A ei pruugi töötada ja võib minna vett vedama. Me võime olla lähemal, kui arvatagi oskame, olukorrale, kus Lääne-Euroopa «liitlased» teevad hukkamõistvaid avaldusi ja pöördumisi, kuid Eesti kaitsmisega peame ise hakkama saama. Me ka saame, mul on usku meie riiki ja rahvasse.

Kommentaarid (16)
Copy
Tagasi üles