Õpetajate Lehes sel reedel: nõrgemate koolide aitamisest, emakeele säilitamisest võõrsil

Liisa Tagel
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: ÕL

Õpetajate Leht 27.05.2016

On aeg nõrgemad koolid teistele järele aidata

TÜ hariduskorralduse dotsent Hasso Kukemelk kirjutab, et kui aidata meie nõrgemad koolid keskmistele järele, võiks Eesti oma koolide taseme ühtluse poolest teistest maadest peajagu üle olla.

Emakeele säilitamine Eestist kaugel

USA-s Ohio osariigis kaht algkooliealist last kasvatava Kaja Paulose hinnangul tuleb head emakeelset haridust anda ennekõike varases eas lastele.

Vahetusõpilane Belgias

Ausalt öeldes nägin Belgia kooli juures algul ainult halba, aga see tuli sellest, et pidin oma mugavustsoonist lahkuma. Uute reeglitega kohaneda ongi raske ja see võtab aega, kirjutab Merilin Raidmets. Lõunapausi ajal on lubatud kooliterritooriumilt lahkuda ning väljas söömas käia. Kui test ebaõnnestus, pead järgmise testiga lihtsalt kõrgemad punktid saama, et ebaõnnestumist kompenseerida.

Eesti Kultuuri Kojas arutati õpetajaõpet

Kas tänane liberaalne ühiskond takistab heade õpetajate ettevalmistamist? Selline üllatav küsimus tuli 18. mail peetud Eesti Kultuuri Koja korraldatud hariduse ümarlaual korduvalt ühel või teisel viisil esile ja tekitas diskussiooni.

Sarnane ja eripärane kutseõpe Islandil

Tallinna ehituskooli kutseõpetajad ning õppetöö korralduse ja arendamisega seotud töötajad õpirändasid aprillis Islandil, kirjutab Tallinna ehituskooli õppedirektor Lya Männiste.

Eesti maavarade saaga: adekvaatse info lünklikkus toidab populismi

Fosforiit ja haruldased muldmetallid on strateegiline ressurss mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa Liidu jaoks. Kas rikkus maapõues on õnnistus (esivanemate pärandus) või needus (kiirlaen laste arvelt), sõnastas Tarmo Soomere probleemi olemuse n-ö otse naelapea pihta kuu aega tagasi maapõue strateegia konverentsil.

Lasteaias peetakse laulu- ja tantsupidu

Oleme juba harjunud, et lasteaedades korraldatakse laulu-, tantsu-, muusika- ja pillipäevi. Oma laulupäevad on isegi sõimelastel. Üha rohkem on neidki lasteaedu, kus toimuvad laulu- ja tantsupeod. Mis saab sellistest toredatest pidudest siis, kui leitakse, et muusika-ja liikumisõpetajat lasteaias enam tingimata olema ei peagi?

«Igale lapsele leidub raamat, mis teda huvitab»

Eesti parim noor raamatukoguhoidja Elise Rand Viimsi raamatukogust jagab lastekirjanduse nõu nii lastele kui ka õpetajatele ja lapsevanematele. «On mõneti mõistetav, et lapsel on tänapäeval keerulisem raamatuga kontakti leida. Nende aeg on viimase minutini planeeritud, ka keskendumisvõime on pisut muutunud. Kui laps peab koolitöid tehes toas istuma, siis ei saa pahaks panna, kui raamatute lugemise aeg kulub hoopis õues jooksmisele. Laps peab ka liikuda saama,» arutleb ta.

Ainult väikesed poisid suudavad joosta nii kiiresti nagu tuul

«Elupildi» rubriigis meenutab Ivo Linna oma lapsepõlve sõjajärgsel Saaremaal: «Tihtipeale oli kevaditi võistlus, kes läheb esimesena ujuma. Võimalikult kohe pärast jääminekut sai mustavasse vette hüpatud. Kord läksime naabripoisi Matiga merre aprilli keskel. Olime pärast sõprade seas tehtud poisid, aga kui ma kodus sellega ema ees kiitlesin, ütles tema pilk kõik.»

Noore õpetaja tugisambad

«Väikses klassis on isegi raskem õpetada, arvestad ju igaühe individuaalsuse ja huvidega. Suures klassis õpetad rohkem keskmist last,» ütleb Vastse-Kuuste kooli klassiõpetaja Sandra Tikk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles