Peeter Langovitsi tagasivaade: vanalinna päevad 35

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui Tallinna Vanalinna Elamute Ekspluatatsiooni Valitsus 1982. aasta juulis 10. aastapäeva tähistas, ei arvanud vist keegi, et nende Tallinna päev paneb aluse iga-aastasele ülelinnaliseks magnetiks kasvavale suvefestivalile, vanalinna päevadele.

Tollase vanalinna-teemalise konverentsi järel esitasid näitlejad Mikk Mikiver ja Heino Mandri raekojas arhiivimaterjalidel põhineva stseeni samas majas 1535. aastal toimunud kohtuprotsessist oma talupoja tapnud parun Johann von Uexkülli üle. Raekoja platsil näidati linnarahvale keskaegseteks rüütliteks kehastunud ratsanikke ning fotonäitust vanalinna vaatamisväärsustest Nooruse tänava linnamüüri galeriis.

Sooviga säilitada esivanemate pärandit, taaselustada keskaegseid traditsioone ja vanalinna potentsiaali laiemalt tutvustada, saidki 27. juunist kuni 3. juulini 1983 teoks esimesed Tallinna vanalinna päevad. Päevade sümboliks valiti seinaankur. Kava panid kokku oma ala entusiastid: Tiina Mägi, Rita Mägar, Rein Koit, Jüri Kuuskemaa, Anti Oidsalu, Sulev Roosma, Ülo Vooglaid, Kersti Nigesen, Ants Antson jpt. Üks korraldajatest, Sulev Roosma, on meenutanud, et neid ajendasid tegutsema kogutud käsikirjad Tallinnas XV sajandil toimunud maikrahvi valimistest ja linnapäevadest. Tallinn oli just pälvinud arhitektuuripärandi säilitamise eest Euroopa kuldmedali ning see lõi eeldused vanalinna UNESCO maailmapärandi nimekirja lülitamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles