Tänane väitlus selle üle, kas pronkssõduri teisaldamine oli viga või mitte, taandus lõpuks kahele peamisele teemale. Esiteks, kas valitsus sai hakkama inimestega rääkimisega ja olukorra selgitamisega. Teiseks, kas kriisiolukorras valiti õige taktikaline käitumine ja kas kriisi eskaleerumine suudeti ära hoida, kirjutab väitluskohtunik Sigrid Solnik.
Paraku küll tekkis olukord, kus valitsuse suhtlusvõimetuse teema oli südamel O. Loonel ning taktikalistest valikutest kriisisituatsioonis tahtis rääkida E-N. Kross ning teineteise vastavaid argumente väitlejad üleliia umber ei lükanud.
Oudekki Loone suutis mulle selgeks teha, et ei, valitsusel ei tulnud inimestega rääkimine välja ning ei astutud õigeid samme selleks, et Pronksiöö rahutusi vältida. Hr. Krossi vastuväide, et kriisi õhutajad ei tahtnudki suhelda, kuigi võis olla täiesti õige, ei lükanud argumenti ümber, kuna, nagu jaatus rõhutas, oli inimesi, kes oleks tahtnud valitsusega suhelda ja neid kuulata, oluliselt rohkem kui n-ö naaberriigi kurjasid käsilasi.
Eerik-Niiles Kross omakorda veenis mind ära selles, et juba käest läinud kriisiolukorras tegi valitsus õigesti, et seadis põhiseadusliku korra ja inimeste elude kaitse ettepoole vara kaitsmisest ning et jah, suudeti hoida ära kriisi eskaleerumine nii selle õhutajate poolelt kui ka Eesti enda struktuurides pesitseva omakohtuiha mõttes.
Paraku nendest kahest punktist aga ei selgunud, kas pronkssõduri teisaldamine oli siis viga või mitte. Otsustavaks sai küsimus valitsuse rollist ja ülesannetest. Esiteks, kas valitsus peab tagama kodanikele õiguse meelt avaldada ning kas sellises olukorras on ohtliku vähemuse tõttu õigustatud rahumeelse enamuse eiramine. Teiseks, kas valitsuse prioriteet on seletada olukorda meie välismaa sõpradele või pigem oma kodanikele. Ning mõlemad need punktid sai endale Oudekki Loone, kes minu jaoks ka võitis selle väitluse. Ent tahan kiita Eerik-Niiles Krossi väga hea viimase kõne eest – suurepärane struktuur ja täpsus!
Väitluskohtunikud peavad alati andma ka soovitusi järgmisteks väitlusteks. Mina soovitaks esiteks kindlasti kuulata tähelepanelikumalt vastaste argumente ja neile ka reageerida, sest kui vastase argumendid pole umber lükatud, on keeruline väitlust võita. Teiseks soovitaksin tuua tõestusmaterjali, sest väited nagu «Enamik inimesi leidis, et valitsus tagas korra» või «Pronksiööst tulenevalt on meil praegu usaldus valitsuse vastu madal» lausa nutavad tõestuse järgi.