Siim Kiisler: riiklikud üürikorterid on samasugune illusioon nagu munitsipaalpood (27)

Siim Kiisler
, riigikogu liige (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siim Kiisler
Siim Kiisler Foto: Tairo Lutter

Nii nagu Tallinna Linnapood ei ole muutnud kuidagi paremaks Eesti toidukaubandust, ei ole ka üürimajadest oodata majanduskasvu või elatustaseme paranemist, kirjutab riigikogu liige Siim Kiisler (IRL).

Riik ei mõista maju erasektorist ei odavamalt ega paremini ehitada. Kuna riigi tulud tulevad maksumaksja taskust, ei tasu maksumaksjatel seetõttu soovida, et riik üürimajade ehitamisele pühenduks.

Riiklike üürimajade tarvilikkuse põhjendused keskenduvad peamiselt elamuehituse ja üürituru probleemide kirjeldamisele. Lugedes üles probleeme nagu see, et Eesti elamufondi uuendatakse ebapiisava kiirusega, et aastas ehitatakse vaid 2000 uut elamispinda, aga võiks rohkem või et nõutavad investeeringud elusasemete kaasajastamiseks pole elanikkonnale jõukohased, jõutakse sujuvalt ettepanekuni rajada riiklikke üürimaju. Oot-oot, kui eluasemete kaasajastamine pole jõukohane elanikkonnale, siis pole see jõukohane ka riigile. Kas see, et eluaseme saamine riiklikus järjekorras on ikka hea mõte?

Probleeme jagub muidugi veel. Olukord, kus avaliku sektori omandis on vaid 1,8% kogu elamufondist, kitsendavat oluliselt riigi võimalusi erinevate eluaseme- ja sotsiaalpoliitika rakendamisel. Sotsiaaldemokraatide soov on seega liikuda tagasi olukorra poole, kus tänasest suurem osa elamispinnast kuuluks riigile. Üks võimalus selleks on koguda erasektorilt maksudena kokku raha, mida muidu võidaks kasutada kinnisvara soetamiseks ja ehitada selle arvel riigikortereid. Teine võimalus oleks viia 1990ndatel läbiviidud erastamise asemel läbi natsionaliseerimine. Loomulikult kõlab see totralt, ega ole ilmselt ka sotsidel mõttes, aga kui vaadelda taotletavat tulemust, siis on erinevus meetodis.

Riiklike üürimajade esmane mõju sõltub sellest, kuhu need ehitatakse. Kui paikadesse, kuhu inimesed ja ettevõtted ise maju ei soovi ehitada, siis on peamine mõju see, et neisse investeeritud raha maksumaksja rohkem ei näe. Võib minna ka halvemini. Omanik peab maja korras hoidma ja kütma ning kui üüritulud kulusid katta ei võimalda, tuleb sellist maja maksumaksjal ka jooksvalt ülal pidada. Kui üürimaju rajada paigusse, kus on mingilgi määral toimiv üüriturg või müügis tühje kortereid, siis kannavad lisaks kahju kinnisvaraomanikud.

Ettevõtlusminister leiab õigesti, et peab kaaluma võimalusi, kuidas muuta üürielamispindade arendamine ka erasektorile atraktiivsemaks. Selle kaalumise esimene järeldus võiks olla riiklike üürikorterite rajamisest loobumine. Riiklike üürikorterite ehitamisele on alternatiive, mis on riiklike üürimajade plaanist tulemuslikumad ja ohutumad. Paremini toimiv üüriturg võiks meie sihiks olla küll, sest see on eelduseks tööjõu mobiilsusele, mis aitab ära hoida tööpuudust. Ettevõtlusminister teeks targalt, kui kooskõlas oma ametinimetusega teeks ettepanekuid, kuidas kõrvaldada neid takistusi, mille tõttu ettevõtjate jaoks üürimajade ehitamine praegu atraktiivne pole.

Kommentaarid (27)
Copy
Tagasi üles