Õpetajate Lehes sel reedel: südametunnistusest, lugude jõust, huvitegevusest

Liisa Tagel
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetajate Leht 20.05.2016
Õpetajate Leht 20.05.2016 Foto: ÕL

Õpetajate Leht 20.05.2016

Õpetajale võib tunnis ka pai teha

Klassitoa probleemipuntra harutamisel võib olla abi neljajalgsest õpetajast. Tallinna 32. keskkooli psühholoogi ja Eesti ainsa väljaõppinud loomaterapeudi Kristi Raava innustusel on mõneski koolis kaasatud loomi õppetöösse.

Kloorikoolide ülestõus

Kooliharidus on võetud avaliku võimu kontrolli alla, sest ükski muu lahendus ei suuda kindlustada samasugust tõenduspõhisust, nagu seda soovime meditsiinilt, kirjutab kolumnist Kaarel Tarand.

Sõnades omanäolisus, tegudes ühetaolisus

Tartu Maarja kooli direktor Jaanus Rooba: «Elulisus aitab tagasi tuua õpihuvi ja koolirõõmu, mis Eesti koolides on eksamiteks valmistumise tuhinas sageli kaduma läinud.»

Südametunnistus on kõlbluse joonlaud

«Tegelikult on südametunnistus nii mõõtevahend kui ka kohtumõistja. Ta on meiega ka siis, kui ühtegi teist järelevaatajat pole. Seadusesilm ei jõua igale poole, meie sisemine kohtunik ei jää aga meist kunagi maha. Juba sündides on see mõõtevahend meie sees. Lastel on eriti tundlik süda ja erk õiglustunne. Elu jooksul võib süda kalestuda ja loomulik õiglustunne tuhmuda või sootuks kaduda. Juurdeõpitud kõlblus aitab algse sädeme elavana hoida,» kirjutab pedagoogikateadlane Maie Tuulik.

Nädala matemaatika selgeks ühe tunniga

Paistu kooli matemaatikaõpetaja Kalev Põldsaar kirjutab treenimis- ja võistlusmängust «Nuti-Mati matemaatika», mis kergendab märkimisväärselt õpetaja tööd.

Ida-Virumaa kutsekoolid lähevad ühe mütsi alla

Haridusministri 10. veebruari käskkirjaga liidetakse Ida-Virumaa kolm kutsekooli üheks kooliks.

Konkurss toob kaasa uue kogemuse

Õpilaste teadustööde konkurss pakub positiivset pinget nii noorele uurijale kui ka juhendajale, kirjutab Eeva Kumberg. Võib-olla tuleks ülikoolides mõelda, et ka õpilase juhendamine annaks magistrandile ja doktorandile ainepunkte.

Igal aastal lükkub ligi 400 lapse kooliminek edasi

Haridusministeerium saab igal aastal soovitusi, et anda lastele lisaaega kooliks valmistuda, eelmisel aastal sooviti pikendust 96 tüdrukule ja 300 poisile. Kui perekond tahab hoida last veel aasta kodus ja mitte kooli saata, peavad nad hankima pere- või eriarsti tõendi ning vaja on ka lasteaia tugispetsialistide ja õpetajate hinnangut lapse koolivalmidusele. Sellisel juhul võib lapsevanem taotleda üht aastat koolikohustuse edasilükkamiseks.

Suvitajad, keda Sakus armastatakse rohkem kui siiakala

««Ma armastan teid isegi rohkem kui siiakala!» ütles Saku gümnaasiumi direktor Ulvi Läänemets, liigutuspisarad silmis, pärast koolimuusikali «Suvitajad» viimase etenduse lõppu laval seisjaile. Saalitäis publikut aplodeeris püsti seistes,» kirjutab ajakirjanik Victoria Parmas.

Huvitegevus peab muutuma senisest kättesaadavamaks

«Kõigile Eestis elavatele lastele ei ole meelepärane huvitegevus võrdselt kättesaadav. Põhjuseid selleks on mitmeid: pere majanduslik olukord, sobiva huviringi puudumine elukoha lähedal, logistilised probleemid, puudulik info või vanemate vähene toetus ja motivatsioon. On kohane, et riik tuleb siin lapsevanematele ja kohalikele omavalitsustele appi,» kirjutab kultuuriministeeriumi arendusjuht, huvitegevuse kontseptsiooni väljatöötamise eestvedaja Merle Männik.

Kui lihtne on lugudega maailma muuta

«Koolides jutustamas käies olen märganud, et kõige rahutumad lapsed on tihti kõige paremad kuulajad. Nad lausa janunevad lugude järele, sest see korrastab neis midagi, mida muul moel ei saagi teha. Moraalilugemise asemel saab rääkida loo ja alateadvus ise nopib sealt vajaliku välja,» räägib jutuvestja Piret Päär, kelle loodud Jutukoolil täitus tänavu 25 aastat.

Õpetaja leib

Folklorist Marju Kõivupuu jutustab «Elupildi» rubriigis loo oma esimesest õpetajast.

Albrecht Dürer, vabamüürlik valgustaja

Düreri vasegravüür «Melencolia» (1514) paigutub ajaliselt täpselt templirüütlite kadumise ja vabamüürluse n-ö ametliku esiletõusu poole peale. Kunstniku taotlus näib olnud jäädvustada mitte niivõrd templirüütlite, kuivõrd templiehitajate, s.o tulevaste vabamüürlaste märgimaailma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles