Postimees 1997. aastal: lühis uksekellas tekitas suurt ärevust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uksekell.
Uksekell. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Neljapäeva öösel sai politsei appikutse Alasi tänavalt, kus ühe paneelmaja neljanda korruse korteri ukse taga antavat pidevalt kella. Hirmunud pererahva küsimusele, kes ukse taga on, keegi aga ei vastanud. Hiljem selgus, et ärevuse põhjustajaks oli vihmavee tagajärjel uksekellas tekkinud lühis.

«Ma pidin infarkti saama, pool tundi uksekell muudkui helises ja helises,» kurtis pereema Karin Hausenberg korteriuksel ajakirjanikke edasi paludes.

Karin Hausenbergi sõnul hakkas uksekell helisema veerand kolme ajal. «Mul mees pidi sõidust tulema, vaatasin aknast välja, et huvitav, autot ei ole, keegi aga ukse tagant ei vastanud ka, kedagi ei paistnud,» kirjeldas ta juhtunut.

Öise kellahelina peale ärkas kogu pere üles, esialgu ei olnud ärevus kuigi suur. Kuid kui viie minuti pärast uksekell taas helisema hakkas, oli meeleolu teine.

«Küsime kes on, keegi aga ei vasta. Ust lahti ka teha ei julgenud, küllalt on olnud juhtumeid, kui on tuldud ja inimesi vannituppa kinni pandud,» rääkis Karin Hausenberg.

Tema sõnul helises uksekell vaheaegadega veel 15-20 minutit ning siis otsustati politseisse helistada, et tülitajatest vabaneda. Politsei ei leidnud kedagi.

«Siis hakkasime vaatama ja poiss ütles, et vihmavesi tilgub kellanupu peale. Oli tekkinud lühis ja siit ka helin,» selgitas Karin.

23.5.1997

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles