Ahto Lobjakas: väikebritanniad. Järelmõtteid Lennart Meri konverentsist (1)

Ahto Lobjakas
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas
Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas Foto: Kanal 2

Lennart Meri konverents, järjekorras kümnes, oli senistest rangelt võttes kõige analüütilisem. Tal ei olnud suurt midagi konstruktiivset või positiivset öelda tuleviku kohta (peale ammu viledaks kulunud «lääs peab jääma ühtseks»). Küll oli tal rohkem kui kunagi varem öelda oleviku kohta, huvitavalt ja tihti mõtlemapanevalt.

Olevik, nagu teame, on tume ja seda analüüs ka peegeldas. Hea analüüs kaldubki rääkima ebameeldivate tõdede kaudu: kui tõed hakkavad meeldivana tunduma, on üldjuhul tegemist strateegilise kommunikatsiooniga.

Ida-Euroopast on välja kasvanud väga vähe originaalseid analüütikuid. Üks neist on vaieldamatult Ivan Krastev, pärit Bulgaariast, seda ebatõenäolisemalt tõeliselt euroopaliku haardega. Krastev pakkus kõigile kriisidele regionaalse diagnoosi, millele kolme päeva jooksul ei leidunud võrdset: kui Ida-Euroopa esimese laine liidrid olid euroopalikud idealistid, püüdes viia oma riike ELi (ja NATOsse), siis praegune põlvkond hoolib üha vähem Euroopast ja üha rohkem «identiteedist». 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles