Reformierakonna presidendikandidaat Toomas Savi kummardub stuudiolaua alla ja tõstab lauale kollase purgi suure sildiga «Mesi tervele Eestile».
Lauri Hussar: mesi tervele Eestile (2)
12. mai 2016, 18:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On august 2001. Õhk TV3 väitlusstuudios on emotsioonidest ja hilissuvisest soojast kuum. Presidendivalimiste kampaania on jõudnud televäitlusteni ning teravaim vastasseis on Reformierakonna Toomas Savi ja Isamaaliidu Peeter Tulviste vahel. Mõlemad on elu tippvormis, motiveeritud ja tahtmist täis. Neist esimese tõusmine kandidaadiks kujunes lõbusaks jalutuskäiguks Reformierakonna presidendituuril, teine pidas maha armutu võitluse Isamaa raudvara Tunne Kelamiga. Mõlema erakonnad olid presidenditooli nimel valmis vahendeid valimata lõpuni minema.
Mesi tervele Eestile peaks justkui sümboliseerima Eesti ühtsust, kuid debatti juhtiv ajakirjanik uuris Savilt, miks mesi kõlbab ainult tervetele ja kas haiged ei vajagi mett. Savi vastus rääkis mõistagi kogu Eestist, kuid paradoksaalselt sõnastas see vastandust pakkuv küsimus toonaste valimiste keskse konflikti.
Samal ajal kui koalitsioonierakonnad omavahel armutult kaklesid, tegi opositsioonilise Rahvaliidu esimees Villu Reiljan mehemoodi tööd. Arnold Rüütli toetuseks kohtus ta sadade omavalitsusesindajatega, jagas kamaluga lubadusi ja kui rahvasuud uskuda, siis ka saunalaval ohtralt vihalööke.
21. septembril kogunes Estonia kontserdisaalis valijameeste kogu ning veel hommikul arvati, et tuliseim lahing tuleb Savi ja Tulviste vahel. Esimene hääletusvoor mõjus koalitsioonikemplejatele külma dušina. Arnold Rüütel kogus 114 häält ning kvalifitseerus probleemideta teise vooru. Toomas Savi edestas vaid ühe häälega Peeter Tulvistet, kelle saagiks jäi 89 häält. Neljandaks jäänud Keskerakonna kandidaadi Peeter Kreitzbergi laeks jäi 72 häält. Edasine oli juba vormistamise küsimus ning opositsiooni häältega valiti presidendiks Arnold Rüütel. Toomas Savi oli sunnitud tunnistama koalitsiooni laialijooksmist ja veel paarikümne hääle kaotust.
Täna, üle kolme kuu enne 2016. aasta presidendivalimisi võib leida ohtralt paralleele 2001. aastal toimunuga. Ka praegu on peaministri erakonnal suur ambitsioon panna president paika. Nii nagu toona, on peaministri parteis armutu heitlus kandidaadiks tõusmise üle. Ka nüüd on koalitsioonipartnerid presidendivalimiste osas eri meelt ja ühisosa leidmine on suurte ohverdusteta ülimalt keeruline.
Ent on ka kaks olulist erinevust. Opositsioon on oluliselt killustunum kui 2001. aastal – ühisosa leidmine on seega keerulisem. Meedia hoiab toimuval kiivalt silma peal ja tagatubade kokkulepped on sellega keerulisemaks läinud. Mee ja moosiga presidenti ei tee. Küll aga julgete tegude ja selge sõnaga ning parim, mis saaks juhtuda, oleks, et nõnda valitaks president tervele Eestile.