Andrus Karnau: Panama paberite needus

Andrus Karnau Foto: Pm

Kui otsene seadusrikkumine kõrvale jätta, siis taandub Panama paberite küsimus pigem väärtushinnangutele. Kas offshore-firmade kasutamine on ühiskonnale vastuvõetav? Eesti arvamusliidrite sõnade järgi on see igati parketikõlblik.

«See on täiesti loomulik ja see on ärikultuuri osa, et luuakse oma ettevõtlusstruktuurid vastavalt sellele, mis on kulu seisukohalt kõige otstarbekam, ja maksukulu on ka üks kululiikidest,» ütles maksunõustaja ja riigikogu erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees Ardo Ojasalu Äripäevale.

Ometi hakkasid ajalehed kohe, kui rahvusvaheline uurivate ajakirjanike konsortsium selle võimalikuks tegi, avaldama nimekirju inimestest ja isegi aadressidest, kes ja mis suudeti leida Panama paberite andmebaasist. Justkui osutades probleemile. Offshore’i kasutatakse laias laastus kolmel eesmärgil: maksude vältimine, omandi varjamine ja rahaülekannete jälgede peitmine ning kuritahtlikud pankrotid. Kuigi ükski ettevõte ei ole loodud maksude maksmiseks, on keeruline ette kujutada, et maksudest kõrvalehiilimine võiks kuidagigi olla mõistetav. Või aktsepteeritav. Aga Eestis tundub, et siiski on. Euroopas astuvad pangajuhid tagasi pelgalt teadmise pärast, et pank on vahendanud Panama pabereid. Meil mitte.