Eesti korteriturg ei toimi ja eriti hukas on asi väljaspool Tallinna piirkonda, seega looks riiklikult toetatud üürikorterite programm uusi võimalusi väljaspool pealinna, kirjutab Valga linnapea Kalev Härk (Sotsiaaldemokraatlik erakond).
Valga linnapea kaitseb riiklikke üürimaju: tahan elada Eestis, aga mitte ainult Tallinnas (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kujutlege, et olete äsja kõrgkooli lõpetanud ja soovite alustada iseseisvat elu. Olete tüdinud Tallinnast ja leidsite endale esimese väljakutseid pakkuva töökoha Valgas. Kahjuks Tallinnast nii kaugele iga päev tööle sõita ei saa ja tuleb asuda oma esimese kodu otsingule. Ent ei ole see nii lihtne, sest sobivat ühe- või kahetoalist taskukohast üürikorterit kas pole või on need väga halvas seisukorras ja üüratute kommunaalkuludega. Üürileandja nõuab üüri ette ja üldse on teil õnne, kui üksikut noort üürile võtta usaldatakse.
Elu läheb edasi ja loote pere ja tulevad lapsed. Uue kodu otsingud algavad kadalipuna uuesti. Kolmetoalise korteri ostuks laenu ei saa, sest pank ei ole nõus seda võtma tagatisena. Läbi häda leiab seitsmekümnendatel ehitatud kortermajas üürikorteri, kus tuleb jällegi maksta vähemalt kahe kuu üür ette ja kannatada poole sajandi vanuse kortermaja kõiki võlusid: kitsas lapsekäruga liikumiseks sobimatu trepikoda, väikesed tualettruumid ja rääma lastud maja. Korteriomanik on igaks juhuks korteri ka müüki pannud ja seetõttu käib iga paari kuu tagant keegi teie «kodu» vaatamas.
Üürikorterite nappus on tõsine probleem
See jutt ei ole ulme, sest Valgas asuvates ettevõtetes käib tööl palju inimesi Tartust ja nad on sunnitud iga päev autoga edasi-tagasi pendeldama. Valga linnavalitsuse kogemuse põhjal ja mitmete ettevõtjate kinnitusel on hea spetsialisti tööle saamiseks üürikorterite nappus suur takistus.
Eesti korteriturg ei toimi ja eriti hukas on asi väljaspool Tallinna piirkonda. Üle Eesti on asulates tühjalt seismas sadu amortiseerunud kortermaju, mille renoveerimine omavalitsusele üksi käib üle jõu. Samas ei suuda Tallinnast kaugemal asuvate piirkondade ettevõtted tööle meelitada kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid, sest nende jaoks ei leidu kohapeal tänapäevaseid elamisvõimalusi.
Erainvesteeringud uute kortermajade ehitamiseks ja vanade lammutamiseks on aga sedavõrd pika tasuvusajaga, et pangad selleks laenu ei anna ja investorid nii pikalt kasu oodata ei malda. Kui investeeritaksegi, siis Tallinnas ja selle lähiümbruses.
Et lahendada tekkinud ummikseis korteriturul ja tagada elamispinnaturu ühtlane toimimine, peab riik läbi omavalitsuste jõuliselt sekkuma. Seda teevad kõik suured ja edukad riigid (lähinaabritest Soome ja Rootsi). Elatustase on neis meie omast kõrgem, kuid ometigi on leitud, et üleriigiliselt elamispinna turu suunamine on kõigi avalikes huvides.
Omanikud ei suuda piisavalt renoveerida
Näiteks Valgas on 52 tühja ja üle 50 pooltühja kortermaja. Neist mõned on ehitusmälestisena väärtuslikud ja tuleb renoveerida kaasaegseteks üürimajadeks. Praeguste omanike võimekus seda teha jääb nõrgaks. Majade elluäratamiseks tuleb omanikega sõlmida pikaajaline (20–25 aastat) leping, mille käigus avaliku sektori toel korterid renoveeritakse ja antakse kohaliku omavalitsuse poolt üüripindadena soovijatele. Ülejäävad kortermajad, mis reeglina on amortiseerunud, mugavusteta ja kasutuseta, need tuleb kokkuleppel omanikega lammutada.
Valgas saaksime riiklikult toetatud üürimajade programmiga lahendatud mitu probleemi – pakkuda kaasaegse lahendusega säästlikke kortereid, äratada ellu kesklinna miljööväärtuslikud kortermajad ja likvideerida tondilosse.
Riiklikult toetatud üürikorterite programm annab võimaluse elada kõikjal Eestis, mitte ainult Tallinnas.