Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rein Ahas: rännata maailmas, kus kõik jääb hiirekliki kaugusele

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Allikas: David Harvey «The Condition of Postmodernity»

Rändamine on lihtsam kui kunagi varem, sest terve maailm mahub ära arvutiekraanile ja mahajääjad on äraläinutest Skype’i-kõne või e-kirja kaugusel. Tervete rahvaste rändeks on vaja hulka õiges vanuses inimesi, silmapiiril kõrgema elatustasemega riiki ja sündmust, mis rändevoo käivitaks. Need kolm tingimust on praegu täidetud nii Ida-Euroopas kui ka Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Tõsiste probleemidega peab toime tulema nii rände siht- (töötus, sotsiaaltoetused) kui ka lähteriik (tööjõupuudus, regionaalprobleemid). Rännet lahkavad Tartu Ülikooli professorid Rein Ahas ja Tiit Tammaru.

Maailm, milles toimub praegune rändekriis, on tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengule oluliselt muutunud. Tihti tundub, et rännete emotsionaalsel käsitlemisel lähtutakse aga eelmise sajandi maailmapildist. Mobiilse avatud infoühiskonna sunnismaiseks muutmine ja müüridega piiramine on juba ette läbi kukkunud.

Uute tehnoloogiate mõjul toimunud maailma muutumist on USA geograaf David Harvey raamatus «The Condition of Postmodernity» tabavalt kirjeldanud kui maailma kokkutõmbumist, mis tuleneb kiirenenud info-, äri- ja reisiühendustest. David Harvey avaldas teose 1990. aastal – toona oli juttu lennureisidest, faksidest ja esimese põlvkonna internetist. Praegu võtame igast sülearvutist või mobiiltelefonist tasuta videokõnesid üle ilma, reisime piirideta ja viisadeta maailmas odavlennupiletitega. Selle tõttu on Harvey kirjeldatud väike maailm muutunud juba nii tillukeseks, et mahub arvutiekraanile.

Keha ühes, vaim teises riigis

Üks tõsisem IKT arenguga seotud teema on aga virtuaalne mobiilsus. Tänu üleilmsele mobiili-, interneti- ja televisioonilevile saavad inimesed asukohast sõltumata osa kodukoha või kodukultuuri meediast ja sotsiaalsest võrgustikust.

Ühest küljest on kultuurilise identiteedi säilimine tänu IKT-le äärmiselt tänuväärne ja kasulik. Eestlased Brüsselis või New Yorgis vaatavad «Aktuaalset kaamerat» ja arutavad Facebookis Supilinna planeeringu üle. Teisest küljest tekib sellest aga suur probleem, sest teisale rännanud inimesed ehk migrandid ei saa või ei taha osaleda asukohariigi elus ega integreeru. Või osutuvad koguni võõrast meediast manipuleeritavaks.

Meile tuttavaim näide on Eestis elav venekeelne kogukond, kellest paljude info- ja kultuuriruum on seotud Vene meediaga. Meile on see tõsine oht ja probleem. Samamoodi on üle Euroopa levinud Lähis-Ida ja Aafrika kogukonnad, kes elavad oma meedia- ja religiooniruumis ja kellest tihti tõuseb asukohamaale turvaprobleem. Seeläbi on virtuaalse mobiilsuse unelm teisest küljest suur probleem.

Veelgi enam, üle maailma liigub palju lääne-, ida- ja lõunamaadest pärit inimesi, kes ei võta ühelgi maal olemist püsivana ega ühtegi maad kodumaana. Niisuguse elustiili ja suhtumise kujunemisel on suur osa IKT-l. Kuidas niisuguseid kogukondi kohalikku ellu integreerida, assimileerida? Praegu on riigid rajanud oma assimilatsioonipoliitika eeldusele, et inimesed tahavad siia tulla ja selle ühiskonna osaks saada.

Tasuta suhtluskanal ühendab

Tasuta videokõnega reaalajas suhtlemise võimalus oma lähedastega on väga oluline rändajaid julgustav tegur. Paljud antropoloogilised rändeuuringud näitavad, et tasuta videokõned loovad suhtluses uue kvaliteedi – virtuaalse koosolemise sõltumata vahemaast.

Üksteisest kaugel elavad lähedased kasutavad väga mitmeid virtuaalse suhtluse ja koosoleku vorme. Näiteks valmistatakse tuhande kilomeetri tagant Skype’i vahendusel koos perekonnaga õhtusööki, abistatakse lapsi õppetöös või lauldakse unelaulu. Nii palju kui on erinevaid inimsuhteid, on ka võimalusi neid suheteid hoida interneti vahendusel.

Meie kõige lähem näide on eestlaste Soomes töötamine. Uuringud näitavad, et Skype’i jms vahendusel toimuv peresisene suhtlus on tõhus tugi niisuguse eluviisi toimimiseks.

Oluline rändega kaasnev aspekt on inimestevaheliste suhete ja nendest suhetest moodustunud sotsiaalse võrgustiku muutumine elukohavahetusega. Sotsiaalsete võrgustikena käsitlen siin inimeste suhteid, mitte sotsiaalmeediat (Facebook, Twitter jms).

Sotsiaalsete võrgustike uurijad on toonud välja, et elukohta vahetanud inimeste võrgustikud on üldjuhul paiksete inimeste võrgustikest suuremad, sest kolimisega säilib osaliselt vana ja uues elukohas kujuneb uus võrgustik. IKT-põhist suhtlust peetakse oluliseks sotsiaalse võrgustiku säilimisel, eriti kui suheldakse üle riigipiiride või kauge maa tagant.

Uuringud näitavad, et sotsiaalse võrgustiku kaugemate liikmetega suhtlemiseks kasutavad elukohta vahetanud e-kirju ja sotsiaalmeedia postitusi. Võrgustike lähemate partneritega peavad elukohta vahetanud otsekõnesid ja videokõnesid. Mõnes mõttes aga ei erinegi füüsiline ja elektrooniline suhtlus oluliselt – ka elektrooniliseks suhtlemiseks on vaja palju aega ja vastastikust tähelepanu. Ööpäevas on ikka 24 tundi, IKT ei võimalda kuidagi lähedasi suhteid või suhtlemisaega juurde toota.

IKT tõttu on tekkinud uued rändevormid. IKT-põhise suhtluse võimalus on üks tegur, mis kujundab ümber nii tööd kui ka peresuhtlust. Üks kiirelt levinud rändevorm on hargmaisus (e transnatsionaalus), mis tähendab elamist ühes ja töötamist teises riigis.

Hargmaisuse eri vorme näeme palju kogu maailmas, Eestis elavate eestlaste Soomes või Brüsselis töötamine on vaid üks näide hargmaisuse mitmekesisusest maailmas. BBC tutvustas hiljuti Uus-Meremaal elavat ja Londonis töötavat politseinikku ja tema elukorraldust. Põhiline hargamaisuse ja piiriülese pendelrändega seotud muutus ühiskonnas on perede ja töökohtade valmisolek aktsepteerida uut graafikut ja kaugtöövorme.

IKT-põhisel suhtlusel on ka halba mõju. Pidev lahusolek ja visiitelu on paljudele koormav ja võit sissetulekus ei pruugi hüvitada eemalolekut. Samuti ei asenda arvutipõhine suhtlus vahetut suhtlust. Nii lagunevad kaugtöötajate perekonnad ja lapsed kannatavad vanema puudumise pärast. Prantsuse immigrantide uurijad on leidnud, et suhtlus arvuti ja mobiiltelefoni vahendusel suurendab lähedaste survet eemalolijale, et too rohkem raha kodumaale saadaks.

Info kättesaadavus muudab rännet

Internet on muutnud inimeste infoala geograafiliselt laiemaks ja infootsingud aktiivsemaks. Kui varem otsisid inimesed uut töökohta kodulinna ajalehesaba kuulutustest, siis internetis avanevad meile kogu maailma töökuulutused. Kaugemad ja paremad tööpakkumised viivad inimesi tihti rändama.

Uuringud on näidanud, et lisaks laienenud inforuumile on internet muutnud tööotsijad aktiivsemaks. Isegi paljud hea töökohaga inimesed otsivad tänapäeval pidevalt huvitavamaid tööülesandeid mitmesugustes internetipõhistes keskkondades.

Kindlasti tuleb rõhutada, et rändeaktiivsust ei suurenda ainult internetipõhine tööturg. Internetipõhine elukoha ja inimsuhete otsingu võimalus (sh tutvumisportaalid) on samuti väga populaarsed ja suurendavad inimeste rändepotentsiaali.

Rände puhul tähendab kiire infovahetus, et teave uutest võimalustest ja takistustest liigub kiiresti ja rändajad kasutavad seda operatiivselt. See muudab rände dünaamilisemaks. Näiteks levis info liidukantsler Angela Merkeli 2015. aasta sügisel edastatud empaatilisest sõnumist, et Saksamaa aitab Süüria sõjapõgenikke, kiiresti üle maailma ja käivitas lühikese ajaga omaette rändelaine. Samuti näitavad uuringud, kuidas jooksva rändeinfo vahetamine kujundab kiiresti ümber rändeteid ja ajastust.

Kuid IKT-l on rändele veelgi enam mõju.

IKT avardab inimeste maailmapilti ja silmaringi, mis aitab rändele kaasa. USA teadlased Burrell ja Anderson (2008) on ilmekalt kirjeldanud interneti mõju ghanalaste maailmatundmisele ja sellega seotud rände-eelistustele. Traditsiooniline ghanalaste unistus ja sihtkoht oli aastakümneid London. Uuring näitas, et interneti vahendusel saadud info ja kontaktid tõid aga nende unistustesse ja rändeplaanidesse teisi riike ja kultuure. Selle tagajärjel muutus ka rännete geograafia, sest London polnud enam ainuke unistus ja sihtkoht.

Huvitavaid kohti ja inimesi avastatakse interneti vahendusel tihti juhuse läbi ja seega toimib internet nagu rändest huvitatute globaalne rulett.

Info kättesaadavus muudab rändeotsuse tegemise ja toimumise kiiremaks ja lihtsamaks. Paljud uurijad on välja toonud, et IKT on muutnud lihtsamaks immigratsiooniga seotud asjaajamise. Online-vormid võimaldavad taotluse lihtsalt esitada ja seda menetleda, tüütud migratsiooni- ja viisajärjekorrad on muutunud hallatavamaks jne.

Rändeportaalidki viivad rändama. Üks selline on näiteks eestlaste eestvedamisel kiiresti arenev Teleport, mis on palju rohkem kui infokanal või abivahend. Need on globaalsed infosüsteemid, mis pakuvad mujale minemise täisteenust alates huvi tekitamisest kuni töö- ja elukoha otsimise ja kolimiseni. Niisuguste rändekeskkondade populaarsuse tõusu näeme ilmselt lähiajal koos IKT modereeritud jagamismajanduse kiire arenguga.

Siiski oleks vale arvata, et IKT üksnes kasvatab rännet. On palju valdkondi, kus head infokanalid ja ühendused võimaldavad teatud tööülesandeid täita eemalt ja palju töid saab tänu IKT-le teha sootuks teist moodi või automatiseerida.

USA majanduse konkurentsivõime üheks alustalaks on läbi ajaloo peetud tööturu mobiilsust – ettevõtted ja inimeste kompetents arenevad dünaamiliselt tänu riigisisestele võimalustele, mille avab siseränne. USA siserände analüüs näitab, et 1984. aastal vahetas maakondade vahel elukohta 6,4 protsenti, 2010. aastal aga vaid 3,5 protsenti rahvastikust. Suure languse taga on teadlaste arvates kolm tegurit. Majandussurutisega on suurenenud perede arv, kus mõlemad täiskasvanud töötavad, ja suurenenud on ka perede laenukoormus. Need tegurid ei võimalda enam nii lihtsalt elukohta vahetada. Kolmanda olulise siserände vähenemise tegurina toovad teadlased aga välja IKT mõju mitmesuguste kaugtöövormide, pendelrände ja virtuaalse mobiilsuse kaudu.

Seega võib IKT soodustada ka paiksema eluviisi levikut. Sellel on kindlasti seos ka innovatsiooni leviku kiiruse ja majanduse konkurentsivõimega.

Tagasi üles