Marko Mihkelson: 9. mai kui Vene tsiviilarmee õppus (5)

Mohamed A. El-Erian
, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Mihkelson.
Marko Mihkelson. Foto: Jaanus Lensment

Ajal, kui kogu maailm meenutab Teise maailmasõja traagilisi sündmusi vaikselt ja leppides, kasutab Venemaa juhtkond üha agressiivsemalt enda loodud petlikku «võidu monopoli» inimeste manipuleerimiseks ning vaenlaskujude vastu koondumiseks, kirjutab riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL).

Keegi ei vaidle, et vaatamata Stalini kuritegudele oma rahva vastu, näitasid venelased üles kangelaslikkust ning piiritut ohvrimeelt oma kodumaa kaitsmisel. Kahjuks on siiani jäänud segaseks ja arusaamatuks paljudele, kus lõppes kodumaa ning algas teise suveräänse rahva otsustusõigus.

Venemaa tsiviilarmee all peetakse üldiselt silmas tervet ühiskonna võrgustikku erinevatest huvirühmadest ja tegevustest alates infomõjutusest kuni organiseeritud kuritegevuseni.

Just siia on maetud sügavaim vastuolu, mis ikka ja jälle väljendub ka meil 9. mail. Kahjuks ei tea paljud, kes täna lilledega pronkssõduri juurde suunduvad, et neid kasutatakse lihtlabaselt ära Venemaa välispoliitilistes huvides. Tähtis pole mitte langenute meenutamine, vaid valmisolek uueks võitluseks. Võitluseks vaenlaste vastu, kelle parameetrid on ammu teada – NATO ja fašistid.

Viimastel päevadel on Kremli massimeedia palehigis töötanud oma tsiviilarmee järjekordse mobilisatsiooni nimel kodus ja välismaal. Nii nagu meil Kevadtorm, nii käib Venemaal mai alguses tsiviilarmee õppus. 9. mai on lihtsaim võimalus seda teha, sest võidupüha on vaieldamatult venelaste rahvusliku identiteedi absoluutne kesksammas.

Venemaa tsiviilarmee all peetakse üldiselt silmas tervet ühiskonna võrgustikku erinevatest huvirühmadest ja tegevustest alates infomõjutusest kuni organiseeritud kuritegevuseni. Esimest korda pandi seda tähele juba 2004. aastal pärast värvilisi revolutsioone Ukrainas ja Gruusias, kui moodustus našistide liikumine. Viimase tegevus oli nähtav 2007. aastal ka Eesti suunal. Ukraina-vastase sõja algusaegadel käivitati aga kahasse erioperatsioonidega juba hoopis uuel ja laiemal tasemel massiivne tsiviilarmee pealetung.

Seejuures on tsiviilarmee piire ületav nähtus, sageli pelgalt inimeste meeltes eksisteeriv. Aga seda on vaja kogu aeg üleval hoida, kogu aeg sütitada infomõjutuse kaudu välisvaenlasele viidates ning anda võimalust küünarnukitunnet tajuda.  9. mai on selleks suurepärane hetk. Venemaal ja piiride taga.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles