Õnnelikud lapsed kasvavad laulu ja tantsuga, teavad Rolf Roosalu ja Märt Agu. Emadepäeva puhul jagavad nad Postimehe vaatajate ja lugejatega oma emotsioone nii tähtpäevast kui ka vähem rõõmustavast uuest seadusest, mis ähvardab lasteaiad muusika- ja liikumisõpetajatest ilma jätta.
PÄEVAINTERVJUU Rolf Roosalu ja Märt Agu teavad rõõmsate laste retsepti
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
8. mai 2016, 09:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Emaga saab kindlasti ühendust võetud, aga minu jaoks selliste kohustuslike tähtpäevade tähistamine ei ole nii oluline,» leidis muusik Rolf Roosalu ning tõi välja, et emaga võiks suhelda ju iga päev.
«Rohkem jäävad meelde eksprompt külaskäigud, kus pole kohustuslikku pinget, et pead minema koogiga ema juurde,» nõustus koreograaf ja tantsuõpetaja Märt Agu. Lapsepõlve mälestused on seevastu eredamad.
Mõlemat meest kurvastab aga tõsiasi, et uuest aastast ei pruugi Eesti lasteaedades olla enam piisaval hulgal muusika- ja liikumisõpetajaid, sest kavandatav seadus seda endises mahus ette ei näe ning lubab kõiki eritegevusi läbi viia ühel rühmaõpetajal.
«Kui mina käisin lasteaias, siis muusikaõpetaja Siiri oli see, kes mind käe kõrval Vanemuise teatri muusikali «Oliver» prooviesinemisele viis ja mul õnnestus saada seal roll,» meenutas Rolf, «sealt edasi hakkas lumepall veerema ja ma jäingi muusika juurde, tänase päevani.»
«Olles täna lasteaedades ja koolides liikumise õpetaja, näen ma lapsi, kes arenevad erinevalt,» jätkas Agu, «kui tol hetkel ei ole kõrval spetsialisti, siis õidepuhkemine võib väga kiiresti ära närtsida. Meie ühiskond võib jääda nii mõnestki andekast inimesest ilma.»
Agu leiab, et kui lasteaedadest tõepoolest eriõpetajad ära kaovad, tuleb allesjäänutele koolitusi pakkuda, sest kaugeltki kõik rühmaõpetajad ei mõista rütmi lugeda, rääkimata tehnilistest ja tehnoloogilistest küsimustest.
«Näen lapsi, kes on lampjalgsed, O- ja X-jalgsed ning ma saan neile tantsude käigus anda abi. Kas või tasakaalu hoidmisega ning lapsel võib tekkida huvi ise seda arendada. Kindlasti on sama laulmisega,» lisas ta.
«Meie ühiskond on nii laulu- ja tantsupõhine,» rõhutas Rolf Roosalu, «kust need uued tegelased siis laulu- ja tantsupeole tulevad? See saab ju kõik alguse lasteaiast.»
Vaata videost, kuidas soovitasid Rolf ja Märt emadepäeva veeta!