Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kuidas nähakse meie kohta hirmutavat infot avaldanud portaali AldriMer kodumaal Norras?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Laiemat avalikkust puudutav vastus pealkirjas esitatud küsimusele on eelkõige: «ei nähtagi». Meil palju kajastust saanud lood Vene luure tegevusest Eestis pole Norra meedias tähelepanu pälvinud. Küll aga on kõnealuse portaalist kohta arvamusi vahetanud ajakirjanikud ise.

Kuu aega tagasi tekkis portaali AldriMer kohta Norras küsimus, kas tegemist on sõltumatu ajakirjandusega.

Auhinnatud ajakirjaniku Kjetil Stormarki portaalil on hulk rahastajaid, kes kõik toetavad Norra kaitsekulutuste suurendamist, ning ajakirjanik ise ütles ka Postimehele, et tema eesmärk on harida lugejaid valitsevate ohtude asjus.

«Eesmärk on tõsta rahva ja poliitikute teadlikkust meie ilmselgelt nõrga kaitsevõime asjus, ning ma loodan, et Stormarki projekt ja tema artiklid seda ka teevad,» kommenteeris Norra meedias üks annetajatest, eakas ärimees Christen Sveaas.

«Problemaatiline võib siinkohal olla aga see, et vähemalt üks Stormarki juhitavatest uutest veebilehtedest võib peagi osutuda kõrgemal tasemel sisuturunduseks, kus toetajatel on mõju sisu fookusele,» rääkis aprilli alguses Norra sõltumatu uuriva ajakirjanduse ühingu SKUP esimees, Aftenposteni ajakirjanik Jan Gunnar Furuly.

Ta kõneles konverentsil Norra uuriva ajakirjanduse hetkeolukorrast ja nimetas veel teisigi väljaandeid, mille puhul näeb kindlate huvidega rahastajate toel tegutsemises teatud ohte.

Furuly tõi esile ka Stormarki muljetavaldava oskuse avada toetajate rahakotiraudu – viimase aasta jooksul on AldriMer saanud 10,5 miljonit Norra krooni (1,12 miljonit eurot) toetust. Mees ise on sealjuures kinnitanud, et 1,5 miljonit krooni (160 400 eurot) sellest läheb reklaamikuludeks.

Ehkki raha on portaalil palju, on selle loetavus seni väike ning Stormark ise on kurtnud, et suuremad portaalid ei taha pärast Furuly märkusi temaga enam tegemist teha.

Aprilli alguses ilmusid sealjuures mitmesse Norra päevalehtedesse AldriMer reklaamid, mis kuulutasid, et riiki ähvardab agressiivne idanaaber.

Stormark vastas Furuly kommentaaridele teatega, et teemaga võivad edasi tegelda ka tema advokaadid – raha selleks jagub. Furuly aga kirjutab debatti kajastanud Norra ajakirjanike liidu väljaandes Journalisten, et kritiseeris samal põhjusel veel mitut väljaannet, ent vaid Stormark vastas solvangutega.

Mehel on veel teinegi projekt – Hate Speech International –, mis on saanud toetusena 15 miljonit Norra krooni (1,6 miljonit eurot). Furuly sõnul on Stormarki näol tegemist kellegagi, kes esineb korraga aktivisti, ajakirjaniku, kommentaatori ja eksperdina.

Stormarki viimase aasta sõnavõttudest väljaspool tema enda portaali võib kuulda eelkõige muret, et Norra avalikkus pole Venemaa-ohust piisavalt teadlik ning valitsus ja julgeolekujõud ei taha endale teada olevaid murekohti laiema avalikkusega jagada. Norra ajakirjanduses on tema pihta sageli lennanud kriitikanooli just seetõttu, et veebilehel AldriMer avaldatud lugudel on sageli vaid anonüümsed allikad, mistap ei saa teda usaldada.

Ehkki Stormark rõhutas ka Postimehele, et tema eesmärk on harida Norra avalikkust, ei ole meil palju küsimusi tekitanud lood Vene luure tegevusest Eestis seal seni mingit suuremat meedia tähelepanu äratanud. Sellel võib olla muidugi mitu põhjust: kas peetakse tähtsusetuks Eestit või hoopis lugusid endid.

Tagasi üles