...koju sõita ja emaga koos olla. Meil on kombeks ümber Värska järve jalutada – mu ema räägib, et tegi seda alati koos oma emaga ja nad korjasid sealjuures ka sinililli või ülaseid.
Ema on mulle kõige suurem eeskuju, igas mõttes. Ma küll ise veel ema ei ole, aga mulle tundub, et tahaksin olla samasugune ema, nagu tema. Mida vanemaks saan, seda rohkem mõistan tema tegusid – seda hoolimist, mida ta mulle kaasa on andnud ja neid pisikesi asju, mida kodust saanud olen nagu toidutegemine ja seente purkipanek. Hindan väga turvatunnet ja seda, et saan temaga sõber olla, nautida koos kultuurisündmusi ja lihtsalt kõigest rääkida – selle üle on mul hea meel.
Vanaema armastab öelda, et minus on tükike temast, sest meie hinged kattuvad. Näiteks kirjanduslikust aspektist – ma armastan talle tihti uuemat lugemist tuua. Võin öelda, et olen oma vanaemaga väga lähedane ja see on väga oluline.